2-06-27076/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2008.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-27076 Tsiviilasi JM hagi MN vastu abielulahutuse ja abielusuhete lõppemise aja tuvastamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

04. veebruar 2008.a.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JM, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja esindaja FIE Vladimir Kuznetsov, isikukood XXX Kostja MM poeg N , sündinud XXX.a., elukoht XXX

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada JM ja MN abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Vene Föderatsioonis Omski Linna Lenini Rajooni Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX

Välja mõista MN´lt elatusraha alates 02.10.2005.a. 1 800 (üks tuhat kaheksasada krooni) krooni kuus XXX.a. sündinud poeg VN ülalpidamiseks JM kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

Poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja hageja nõue

Poolte abielu sõlmiti XXX.a. Vene Föderatsioonis Omski Linna Lenini Rajooni Perekonnaseisuosakonnas. Hagiavalduse kohaselt lõppesid abielusuhted , mil hageja lahkus ühisest elukohast Omskis, kuna kostja tarvitas alkoholi ja pani toime vägivallategusid hageja suhtes. Hageja leiab, et poolte abielu jätkamine on võimatu, sest pooled pole alates 1999. aastast abielusuhetes olnud ja abielusuhteid taastada ei soovi.

Hageja palub lahutada tema ja kostja vahel XXX.a. Vene Föderatsioonis Omski Linna Lenini Rajooni Perekonnaseisuosakonnas.

Hagejal ja kostjal sündis XXX.a. poeg VN (tl 8). Pärast 1999. aasta veebruarikuud, kui hageja lahkus koos lapsega kostja juurest, pole kostja osalenud lapse ülalpidamisel ega kasvatamisel. Hageja on pärast lahkumist kostja juures korduvalt palunud kostjat kirja teel saata poja ülalpidamiseks raha, kuid kostja on sellest keeldunud.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja poja VN ülalpidamiseks alates 02.10.2005.a. kuni VN täisealiseks saamiseni 1800 krooni kuus. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt, kuna kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust. Hageja töötasu on 3000 krooni kuus, poja ülalpidamisele kulub 3600 krooni kuus. Kostja vastus

Kostjale on menetlusdokumendid üle antud rahvusvahelise õigusabi korras Vene Föderatsiooni Omski linna Lenini rajooni kohtu poolt 18.04.2007.a. Samas toimunud kohtuistungil võttis kostja esitatud hagi täielikult õigeks. Kostja ei soovinud osaleda Harju Maakohtu istungil ja palus tsiviilasi lahendada ilma tema osavõtuta. Kohtu põhjendused

Hagile lisatud abielutunnistusest (tl 12) nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Vene Föderatsioonis Omski Linna Lenini Rajooni Perekonnaseisuosakonnas. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja hagile vastu ei vaielnud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Arvestades asjaolu, et pooled elavad eraldi alates veebruarist 1999.a., pooled abielusuhete taastamist ei soovi, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada.

Ühisvara jagamise nõuet pooled kohtule ei esitanud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 49 alusel on mõlemal vanemal oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus on seisukohal, et lapse huvid ei pea kannatama seetõttu, et tema vanemad elavad lahus ja ei saavuta kokkulepet lapse ülalpidamise osas. PKS § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud oma last ülal pidama, PKS § 61 lg 2 alusel määratakse igakuise elatusraha suurus kindlaks lähtudes lapse vajadusest ja mõlema vanema maksevõimest. PKS § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

PKS § 70 lg 1 alusel kuulub elatusraha väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus nõustub hageja taotlusega mõista välja elatis tagasiulatuvalt, ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist s.o. alates 02.10.2005.a., kuna kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamisel.

Kohus teeb elatusraha nõudes otsuse lähtudes lapse huvidest. Lapse huvides on saada oma vanematelt piisaval määral ülalpidamist, et tagada lapse normaalne ja täisväärtuslik areng ning kasvamine. Hageja on tõendanud lapse vajadusi ja tema ülalpidamiseks vajamineva rahasumma suurust, kohus leiab et nimetatud rahasumma pole ka ebamõistlikult suur ega kostjat liigselt koormav. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et käesoleval ajal on hageja esitatud nõue PKS §

61 lg 4 täheldatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti on kostja nõustunud lapsele elatusraha maksmise vajadusega ja ka summaga, kostja pole esile toonud asjaolusid, mis ei võimalda tal nimetatud summat tasuda.

Juhindudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 võimaldab kohtul jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohus ei nõustu hageja taotlusega menetluskulude kandmise osas. Käesoleval juhul ei ole tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, samuti ei ole pooled esitanud asjaolusid, mis kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kalduda kõrvale TsMS § 164 lg 1 täheldatud põhimõttest. Kohus jätab kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Tiia Mõtsnik Kohtunik