2-07-36850/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2008 a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-36850 Tsiviilasi AO hagi AO vastu lastele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AO(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Marina Leis Kostja AO(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 22. jaanuar 2008 a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista AO AO kasuks tagasiulatuvalt alates 01.08.2007 a. elatis 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus poja AO(O ; isikukood XXX) ülalpidamiseks kuni AOt äisealiseks saamiseni XXX 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus poja AO(O ; isikukood XXX) ülalpidamiseks kuni AO täisealiseks saamiseni XXX, ning 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus tütre AO(O ; isikukood XXX) ülalpidamiseks kuni AO täisealiseks saamiseni XXXX, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AO kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

2 Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXX või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXX), viitenumber XXXXXXXX.

Asjaolud AO esitas 19.09.2007 hagi AO vastu lastele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu XXX lahutatud Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielust on XXX sündinud poeg AO, XXX poeg AO ja XXX tütar AO. Kuivõrd kostja toetab laste ülalpidamist ebapiisavalt, palub hageja kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.08.2007 välja mõista elatis 2 200 krooni iga lapse ülalpidamiseks arvestusega, et sellest tulumaksu mahaarvamisel jääb see alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja esitas 12.10.2007 vastuse, milles hageja nõuet täies ulatuses ei tunnista.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale on kohtuistungi toimumise aeg 20.11.2007 eelistungil allkirja vastu teatavaks tehtud. Kostja on e-posti teel 17.01.2008 teatanud kohtule, et seoses töökohustuste täitmisega ei saa ta kohtuistungil osaleda.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja on teatanud kohtule, et ta ei saa kohtuistungil osaleda seoses töökohustustega. Kohtu hinnangul ei ole töökohustuste näol tegemist mõjuva põhjusega kohtuistungilt puudumiseks. Kostja ei ole istungilt puudumist põhistanud. Kohus soostub hageja positsiooniga, et kostjal oli piisavalt aega reguleerida tööandjaga töösuhteid, osalemaks kohtuistungil.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. AO, AO ja AO sünnitunnistustest (t lk-d 13, 12, 11) nähtub, et AO on nende isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 4 350 krooni alates 01.01.2008 a.

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus määrab iga lapse elatise suuruseks 2 200 krooni kuus, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja AO tuleb AO kasuks tagasiulatuvalt alates 01.08.2007 välja mõista elatis 2 200 krooni kuus poja AO ülalpidamiseks kuni AO täisealiseks saamiseni XXX a., 2 200 krooni kuus poja AO ülalpidamiseks kuni AO täisealiseks saamiseni XXX a. ning 2 200 krooni kuus tütre AOülalpidamiseks kuni AO täisealiseks saamiseni XXX a., kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson kohtunik