2-06-21650/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. veebruaril 2008

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-06-21650

Kohtuasi

TN hagi AS-i HLEvastu nõude tunnustamiseks AS-i

MI(pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 751 572,55

krooni

Menetlusosalised ja esindajad

TN(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Aile Vaiksaar

Kostja: AS HLE(reg.kood XXX, asukoht XXX), esindaja

Eliza Lainela

Kohtuistungi toimumise aeg

07. jaanuaril 2008

Resolutsioon

TNhagi AS-i HLEvastu rahuldada ja tunnustada teise järgu

nõudena AS-i MI(pankrotis) pankrotimenetluses TNnõuet

summas 1 751 572,55 (üks miljon seitsesada viiskümmend

üks tuhat viissada seitsekümmend kaks krooni ja 55 senti).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud

20.07.2006. a toimus AS-i MI(pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja TN

nõudeavaldus summas 1 519 136,55 krooni ja nõudeavaldus summas 233 876,00 krooni

vaidlustati AS-i HLE poolt täies ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti TN ja MT vahel 13. veebruaril 2004.a käendusleping, mille alusel

oli TN kohustatud vastutama MT ees AS-i MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenesid

13. veebruaril 2004. a laenulepingust (edaspidi leping I). Lepingu I alusel andis MTAS-ile

MI(pankrotis) laenu summas 1 300 000,00 krooni, intressimääraga 4% aastas, tagasimakse

tähtajaga 13.04.2004. a. kolmsada tuhat ja 13.06.2004.a üks miljon krooni. 17.05.2004. a TN ja

MT vahel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas MT osaliselt AS-i MI(pankrotis) ja

MT vahel 13.02.2004. a sõlmitud laenulepingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega

TN. Loovutatava nõude suuruseks oli 930 000,00 krooni, millest intresside ja viivise nõuete

loovutus moodustas 30 000,00 krooni. Sellest tulenevalt astus alates 17.05.2004. a TN osaliselt

MT asemele ning MT ning AS-i MI (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus

summas 930 00,00 krooni koos kõrvalnõuetega kuulusid täitmisele TN kasuks. TN tasus nõude

loovutamise eest 17.05.2004.a maksekorraldustega summas 200 000,00 krooni ja 346 000,00

krooni ning ülejäänud summa 03.09.2004.a. 01.06.2004.a loovutas TN eelkirjeldatult saadud

nõude osaliselt edasi OÜ-le W. OÜ-le W läks üle nõue suuruses 409 649,11 krooni, millest

põhiosa loovutus moodustas 367 129,11 krooni, intressi nõude loovutus 13 000,00 krooni ja

viivise nõude loovutus 29 520,00 krooni. Tulenevalt eelnevast jäi peale 01.06.2004.a toimunud

loovutust TN AS-i MI(pankrotis) vastu täissummani ümardatud nõue suuruses 532 870,00

krooni, mis vastavalt laenulepingu punktile 2.1. kuulus AS-i MI(pankrotis) poolt tasumisele

13.06.2004.a. AS MI(pankrotis) ei ole TN võlgnevust tasunud. Vastavalt nõude loovutamise

lepingule läks TN üle varaline nõue koos kõrvalnõuetega. Laenulepingu punkti 2.4. alusel on AS

MI(pankrotis) kohustatud tasuma lepingujärgset viivist 0,2% päevas tasumata summalt. Peale

MT poolt nõude osalist loovutamist kohustus AS MI(pankrotis) tasuma MT13.06.2004.a

400 000,00 krooni. TN tasus käendajana MT nimetatud AS-i MI(pankrotis) kohustuse summas

400 000,00 krooni 11.10.2004.a. Tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest võlgneb AS

MI(pankrotis) TN viimase poolt MT tasutud 400 000,00 krooni. TN nõuab lisaks tasutud

summale seadusjärgset viivist, mis on 53 396,55 krooni. AS MI(pankrotis) pankroti

väljakuulutamise seisuga võlgneb AS MI(pankrotis) TN: nõude loovutamise lepingu alusel

põhisumma 532 870,00 krooni ja viivise 702 322,66 krooni. Vastavalt lepingus kokkulepitud

viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma 532 870,00 korda viivitatud

päevade arv (13.06.2004 kuni 03.04.2006) 659 korda 0,2%. Tegutsedes heas usus, vähendab

hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab AS-ilt MI(pankrotis) viivise tasumist summas

532 870,00 krooni; käenduslepingu alusel põhisumma 400 000,00 krooni ja viivise 53 396,55

krooni. Hageja palub tunnustada nõudeavalduses esitatud nõuet summas 1 519 136,55 krooni,

millest põhiosa on 932 870,00 krooni ja viivised 586 266,55.

TNja MLvahel sõlmiti 03. juunil 2003.a käendusleping, mille alusel oli TN kohustatud

vastutama ML ees AS-i MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenesid 02. juuni 2003. a

laenulepingust (edaspidi leping II). Lepingu II alusel andis ML AS-ile MI(pankrotis) laenu

summas 200 000,00 krooni, intressimääraga 2% kuus, tagasimakse tähtajaga 03.10.2003.a. AS

MI (pankrotis) ei täitnud endale lepinguga võetud kohustust ning sellest tulenevalt tasus TN

käendajana ML’le 02.juunil 2003.a laenulepingust tuleneva AS-i M Ikohustuse 17.05.2004.a

summas 200 000,00 krooni. Tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest on TNl AS-i MI(pankrotis)

vastu nõue summas 200 000,00 krooni. TN nõuab lisaks tasutud summale seadusjärgset intressi,

mis on 33 876,00 krooni. Hageja palub tunnustada nõudeavalduses esitatud nõuet summas

233 876,00 krooni, millest põhiosa on 200 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 33 876,00 krooni

ja jätta kõik menetluskulud, sh tasutud riigilõiv summas 80,00 krooni ja hageja poolt kantud

lepingulise esindaja kulud AS-i HLE kanda.

16.oktoobril 2007 haginõude täpsustuse kohaselt on TN nõue AS-i MI(pankrotis)

pankrotimenetluses kokku 1 751 572,55 krooni, millest 17. mai 2004. a nõude loovutamise

lepingu alusel palub TN tunnustada AS-i MI(pankrotis) pankrotimenetluses TN nõuet summas

1 064 300,00 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 532 150,00 ning viivisenõue 532 150,00

krooni, MT j a TN vahel 13. veebruari 2004. a sõlmitud käenduslepingust (tagasinõudeõiguse

alusel) tulenev TN nõue AS-i MI(pankrotis) vastu on 453 396,55 krooni, millest põhivõlgnevus

moodustab 400 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 53 396,55 krooni ning TN ja ML vahel 03.

juunil 2003. a sõlmitud käenduslepingust (tagasinõudeõiguse alusel) tulenev TN nõue AS-i

MI(pankrotis) vastu on 233 876,00 krooni, millest põhiosa on 200 000,00 krooni ja seadusjärgne

viivis 33 876,00 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja AS HLE hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja TN kanda

jätta. Vastuväidete kohaselt on TN võlgniku AS-i MI(pankrotis) lähikondne pankrotiseaduse

mõttes; nõude aluseks olevad dokumendid võivad olla vormistatud tagantjärele või võltsitud;

hageja TN ei ole täies ulatuses tõendanud oma nõuet, seega ei ole võimalik tuvastada nõude

loovutamist; hagejal TNl ei olnud käenduslepingute alusel tasumise kohustust, kuna ei olnud

esitatud lepingus kokkulepitud kirjalikku nõuet käendaja TN vastu.

Kohtuotsuse põhjendused

PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei

tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõudele on vastu

vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu

vaidles. Vaidlust ei ole, et hageja TNnõudele vaidles vastu kostja AS HLE.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt põhineb hageja nõue summas 1 517 696,55 krooni 13.

veebruaril 2004. a MT ja AS-i M I(pankrotis) vahel sõlmitud ja TN käendatud laenulepingul ja

nõue summas 233 876,00 krooni põhineb 03. juunil 2003. a ML ja AS-i MI(pankrotis) vahel

sõlmitud ja TN käendatud laenulepingul.

TN omandas nõude summas 1 064 300,00 krooni AS-i MI(pankrotis) vastu 17. mail 2004.a MT

ja TN vahel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, mis on tõendatud kohtule esitatud nõude

loovutamise lepinguga (tlk 109) ja millest nähtub, et MT loovutas TN osaliselt MT ja AS-i

MI(pankrotis) vahel 13. veebruaril 2004. a sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude summas

930 000,00 krooni koos kõrvalnõuetega. Laenulepinguga (tlk 11-14) on tõendatud, et 13.

veebruaril 2004.a sõlmisid MT ja AS MI(pankrotis) laenulepingu, mille kohaselt andis MTAS-

ile MI(pankrotis) laenu 1 300 000,00 krooni, intressimääraga 4% aastas, tagasimakse tähtajaga

13. aprill 2004. a 300 000,00 krooni ja 13. juunil 2004. a 1 000 000,00 krooni.

Esitatud tõendite kohaselt anti laenulepingu järgne summa AS-ile MI(pankrotis) üle järgmiselt:

1 300 000,00 kroonisest laenusummast 750 000,00 krooni oli AS MI(pankrotis) saanud juba 02.

juunil 2003.a, MT ja AS-i MI(pankrotis) vahel 02. juunil 2003.a sõlmitud laenulepingu alusel.

Vastavalt 13. veebruari 2004. a laenulepingu (tlk 11) punktile 1.2. lugesid pooled laenusummast

750 000,00 krooni üleantuks MT ja AS MI(pankrotis) vahel 02.06.2003 sõlmitud laenulepingu

järgse laenusumma 750 000,00 krooni üleandmisega. 02.06.2003. a laenulepingu (tlk 16-19)

punktide 1.1. ja 1.2. kohaselt pidi laenusumma 750 000,00 krooni üleandmine AS-ile

MI(pankrotis) toimuma järgmiselt: 3 tööpäeva jooksul pangakontole 600 000,00 krooni ja

sularahas 150 000,00 krooni. Konto väljavõttega (tlk 20) on tõendatud, et 02.juunil 2003.a

kandis MTAS-i MI(pankrotis) arveldusarvele 600 000,00 krooni selgitusega ”laenuleping

02.06.2003. a”. Order kviitungiga nr. 52 02.06.2003 (tlk 108) on tõendatud, et MT tasus

laenusummast 150 000,00 krooni AS-ile MI(pankrotis) sularahas. Summad on tasutud AS-ile

MI(pankrotis) viitega 02.06.2003.a laenulepingule. 13. veebruari 2004. a laenulepingut

allkirjastades võttis AS MI(pankrotis) omaks, et MT on üle andnud AS-ile MI(pankrotis) 02.

juuni 2003. a laenulepingu järgse laenusumma 750 000,00 krooni. Panga konto väljavõtetega (tlk

22 ja 131) 09. veebruarist 2004.a on tõendatud, et MT tasus AS-i MI(pankrotis) arvele

250 000,00 krooni selgitusega ”laen”, mis on kooskõlas 13. veebruari 2004. a laenulepingu

punktiga 1.2. (tlk 11).

13. veebruari 2004.a pangakonto väljavõtetega (tlk 22 ja 137) on tõendatud, et MT kandis AS-i

MI(pankrotis) arveldusarvele 300 000,00 krooni selgitusega ”laen”, mis on kooskõlas 13.

veebruari 2004.a laenulepingu (tlk 11) punktiga 1.2. 13. veebruar 2004.a laenulepingu lisa nr 1

(tlk 14) punktist 1 tulenevalt leppisid Margus Talsi, MTja AS MI(pankrotis) kokku, et MT annab

MT volitused sõlmida MT poolt AS-ile MI(pankrotis) tasutud summadele laenuleping AS-iga

MI(pankrotis) ning loobub sellega nõudeõigusest nimetatud summadele AS-i MI(pankrotis)

vastu. Seega oli MT’l volitus sõlmida 13. veebruaril 2004.a laenuleping MTpoolt AS-ile

MI(pankrotis) tasutud summadele.

17. mail 2004.a MT ja TN sõlmitud nõude loovutamise lepinguga (tlk 109-111) on tõendatud, et

MT loovutas TN MT ja AS-i MI(pankrotis) vahel 13. veebruaril 2004. a sõlmitud laenulepingust

tuleneva nõude summas 930 000,00 krooni, millest intresside ja viivise nõuete loovutus

moodustas 30 000,00 krooni (tlk 33 p 1 ja p 2). Lepingu punkti 1.3. kohaselt läksid loovutuse

saajale üle kõik nõude aluseks olevatest tehingutest tulenevad kõrvalnõuded, sh nõuded

lepingujärgsete intresside, leppetrahvide ja viiviste osas. MT allkirjastatud teatisega (tlk 24 ja

112) on tõendatud, et MT loovutas TN MT ja AS-i MI(pankrotis) vahel 13. veebruaril 2004. a

sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude summas 930 000,00 krooni. Seega omandas TN nõude

AS-i MI(pankrotis) vastu summas 930 000,00 krooni koos kõrvalnõuetega.

17. mail 2004. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu (tlk 109-111) punkti 2 kohaselt kohustus

TN tasuma nõude eest 930 000,00 krooni hiljemalt 18. mail 2004.a. Panga maksekorraldustega

(tlk 26 ja 27 ning 113) on tõendatud, et TN tasus 17. mail 2004.a nõude loovutamise eest

546 000,00 krooni selgitusega ”vastavalt lepingule”.

Ülejäänud summa 384 000,00 krooni kohustus TN tasuma hiljemalt 18. mail 2004. a. TN’ga

sõlmitud laenulepinguga (tlk 114) on tõendatud, et MT pikendas lepingus ette nähtud

maksetähtaega sõlmides nimetatud summa peale 18.05.2004 laenulepingu, mille alusel TNtasus

MT03. september 2004.a nõude loovutamise lepingust puuduoleva laenuosa 384 000,00 krooni

ning selleks ajaks kogunenud intressid kokku 430 000,00 krooni (tlk 28 ja 115). Sama

laenulepingu punktis 3 MT ja TN kinnitavad, et nõude loovutamise lepinguga loovutatud nõue

on TN’le üle läinud. Seega on tõendatud nii nõude loovutamine kui ka nõude eest täies ulatuses

tasumine. Peale nõude osalist loovutamist TN’le jäi MT’le 13. veebruari 2004.a laenulepingust

AS-i MI(pankrotis) vastu nõue 400 000,00 krooni tähtajaga 13. juuni 2004. a.

Tulenevalt 17. mail 2004. a MT ja TN vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust omandas

TN13. veebruari 2004. a laenulepingust tuleneva nõude AS-i MI(pankrotis) vastu summas

930 000,00 krooni koos kõrvalnõuetega. 01. juunil 2004.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu

ja sellekohase teatega (tlk 76 ja 117-119) on tõendatud, et TN loovutas 13. veebruari 2004. a

laenulepingust tuleneva nõude AS-i MI(pankrotis) vastu osaliselt summas 409 649,11 krooni

edasi OÜ-le W. Lepingu kohaselt läks OÜ-le W üle nõue summas 409 649,11 krooni, millest

laenu põhiosa loovutus moodustab 367 849,11 krooni, intressi nõude loovutus summas

13 000,00 krooni (tlk 33 p 3) ja viivise nõude loovutus summa 28 800,00 krooni (tlk 33 p 4).

Hageja on loobunud viivisenõudest summas 720,00 krooni. Tulenevalt eelnevast jäi peale

01.06.2004. a toimunud loovutust TN AS-i MI(pankrotis) vastu täissummani ümardatud nõue

suuruses 532 150,00 krooni, mis vastavalt laenulepingu punktile 2.1. (tlk 11-14) kuulus AS-i

MI(pankrotis) poolt tasumisele 13.06.2004.a. AS MI(pankrotis) ei ole TN võlgnevust tasunud.

Vastavalt nõude loovutamise lepingule läks TN üle varaline nõue koos kõrvalnõuetega.

Laenulepingu punkti 2.4. alusel on AS MI(pankrotis) kohustatud tasuma lepingujärgset viivist

0,2% päevas tasumata summalt.

VÕS §-i 164 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja

senise asemele. VÕS § 167 lg-de 1 ja 3 järgi lähevad nõude loovutamisel üle uuele

võlausaldajale kõrvalkohustustest tulenevad õigused ning õigused intressile ja leppetrahvile.

Seega on TN nõue 13. veebruari 2004. a laenulepingust, mille ta omandas 17. mai 2004.a nõude

loovutamise lepingu alusel, on 1 064 300,00 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab

532 150,00 (MT’lt saadud põhivõlgnevuse nõue summas 900 000,00 krooni miinus TN poolt

OÜ-le W loovutatud põhivõlgnevuse nõue 367 849,11 krooni) ning viivisenõue 532 150,00

krooni (tlk 29, tlk 100).

TN nõue summas 453 396,55 krooni tuleneb MT ja AS-i MI(pankrotis) vahel 13. veebruaril

2004.a sõlmitud laenulepingust, mille täitmise eest TN vastutas 13. veebruaril 2004. a MTja TN

vahel sõlmitud käenduslepingu alusel, mis on tõendatud TN ja MT vahel sõlmitud

käenduslepinguga (tlk 14A-15). Peale MT poolt nõude osalist loovutamist TN’le kohustus AS

MI(pankrotis) tasuma MT13.06.2004.a 400 000,00 krooni (13. veebruari 2004.a laenulepingu

punkt 2.1.) (tlk 11-14).

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele, järgides hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Vastavalt VÕS §-le 100 on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna AS MI(pankrotis) oma kohustust ei täinud,

saatis MT TN’le kui käendajale teatise võlgnevuse tasumiseks (tlk 122).

Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna AS MI(pankrotis) ei

täitnud endale lepinguga võetud kohustusi, siis kohustus TN käendajana vastutama AS

MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest. TN tasus käendajana MTAS-i MI kohustuse summas

400 000,00 krooni 11. oktoobril 2004. a (tlk 25).

Tunnistaja MT ütlustega on tõendatud, et ta andis AS-ile MI(pankrotis) laenu 2003.a suvel

750 000, 00 krooni ja 2004.a kevadel 550 000,00 krooni, kokku 1,3 miljonit, et 2004 aastal lepiti

kolmepoolselt kokku, et tunnistaja poolt AS-ile MI(pankrotis) üle kantud 1,3 miljonit krooni

loeti tasutuks MT laenulepingu summana, et käendusleping oli TNga, et laenusumma tagastaja

oli TN käendajana ning et teisi laenulepinguid AS-iga MI(pankrotis) sõlmitud ei ole.

VÕS § 152 lg 1 sätestab, et põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses

üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega tulenevalt käendaja tagasinõudeõigusest

võlgneb AS MI(pankrotis) TN tema poolt MT tasutud 400 000,00 krooni.

VÕS § 113 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni.

Vastavalt seadusele oli 2004. ja 2005. aastal intressimäär 9% aastas ning 2006. aastal 9,25%

aastas, seega on TN nõue viivisele summas 53 396,55 krooni (tlk 34) põhjendatud.

TNnõue summas 233 876,00 krooni tuleneb ML ja AS-i MI(pankrotis) vahel 02. juunil 2003. a

sõlmitud laenulepingust, mille kohustuste täitmise eest TN vastutas tulenevalt 03. juuni 2003. a

ML ja TN vahel sõlmitud käenduslepingust.

TN ja ML vahel 03. juunil 2003. a sõlmitud käenduslepinguga (tlk 37-38) on tõendatud, et TN

oli kohustatud vastutama ML ees AS-i MI(pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenesid 02.

juuni 2003. a laenulepingust (tlk 39-42). Lepingu alusel andis MLAS-ile MI(pankrotis) laenu

summas 200 000,00 krooni, intressimääraga 2% kuus, tagasimakse tähtajaga 03.10.2003.a.

Pangakonto maksekorraldusega (tlk 165) on tõendatud, et ML kandis laenulepingu järgse

laenusumma 200 000,00 krooni 02. juunil 2003.a AS-i MI(pankrotis) arveldusarvele selgitusega

”laen vastavalt lepingule”.

TN ja ML vahel 03.06.2003. a sõlmitud käenduslepingu (tlk 37-38) punkt 3.1. kohaselt kohustub

käendaja täitma laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused laenuandja ees juhul, kui

laenusaaja ei täida oma kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Käenduslepingu punkti 3.2.

kohaselt käendaja kohustub täitma laenusaaja kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates

laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamist ning punkti 3.3. kohaselt loetakse teade

kätteantuks, kui teade on üleantud allkirja vastu või saadetud käendaja poolt näidatud aadressil.

Panga maksekorraldusega (tlk 44) on tõendatud, et TN tasus käendajana ML’le 02. juunil 2003. a

laenulepingust tuleneva AS-i MI(pankrotis) kohustuse 17.05.2004. a summas 200 000,00 krooni.

Tunnistaja ML ütlustega on tõendatud, et AS MI(pankrotis) ei täitnud endale lepinguga võetud

kohustust, mistõttu ta pöördus kohustuse täitmiseks TN kui käendaja poole. Tunnistaja ütluste

kohaselt eelistas ta seda teha suuliselt omavaheliste läbirääkimiste teel arvates, et kiri võib jääda

vajaliku tähelepanuta. Tunnistaja ML ütluste kohaselt võttis ta TN ga korduvalt ühendust telefoni

teel, kuni käendaja TN tasus AS-i MI(pankrotis) poolt tasumata võlgnevuse summas 200 000,00

krooni pluss kogunenud intressid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tema ja TN vahel ei ole

muid võlaõiguslikke suhteid, et ta luges TN tasutud summa MI (pankrotis) poolt tasutud

summaks ega ole hiljem nõudnud nimetatud summat MI (pankrotis).

Vastavalt VÕS § 144 lg 3 kehtib käendusleping ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude

järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. TN

tasus ML’le 17.05.2004. a põhivõlgniku kohustuse summas 200 000,00 krooni laenuandja

suulise teatise ning laenusaajalt vastavasisulise kinnituse saamise peale ning tulenevalt

eelnimetatud VÕS-i sättest ei saa lugeda TN poolt põhivõlgniku kohustuse täitmist laenuandjale

alusetuks. Käendusleping on eelkõige laenuandja ja käendaja vaheline leping ning võlausaldaja

poolt käendajale nõudeteatise vorminõude täitmata jätmine ei saa tuua kaasa olukorda, kus

poolte käitumisega väljendatud kokkulepe suulise teatamise näol jätab käendaja ilma

tagasinõudeõigusest laenusaaja vastu ning toob kaasa käendaja õiguste rikkumise. Kuna AS

MI(pankrotis) ei ole lepingutest tulenevaid võlgnevusi tasunud on TN tulenevalt käendaja

tagasinõudeõigusest AS-i MI(pankrotis) vastu nõue summas 200 000,00 krooni.

Vastavalt seadusele oli 2004. ja 2005. aastal intressimäär 9% aastas ning 2006. aastal 9,25%

aastas, seega on TNnõue viivisele summas 53 396,55 krooni (tlk 34) põhjendatud.

TN intressi 33 876,00 krooni nõue (tlk 34) on VÕS § 113 lg 1 tulenevalt põhjendatud.

Kostja seisukoht, et AS MI(pankrotis) võis MT’le, ML’le või TN’le võlgnevuse tasuda või et

tegemist on tagantjärele sõlmitud või võltsitud dokumentidega on oletuslik ja tõenditega

tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastuväide, et TN on võlgniku AS-i MI(pankrotis) lähikondne pankrotiseaduse mõttes ei oma

käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Seega ei anna kostja AS-i HLE vastuväited

alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et TN hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub

rahuldamisele täies ulatuses, seega tuleb tunnustada TN nõuet AS-i MI(pankrotis)

pankrotimenetluses 17. mai 2004. a nõude loovutamise lepingu alusel summas 1 064 300,00

krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 532 150,00 ning viivisenõue 532 150,00 krooni, MT ja

TN vahel 13. veebruari 2004. a sõlmitud käenduslepingust summas 453 396,55 krooni, millest

põhivõlgnevus moodustab 400 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 53 396,55 krooni ning TN ja

ML vahel 03. juunil 2003. a sõlmitud käenduslepingust summas 233 876,00 krooni, millest

põhiosa on 200 000,00 krooni ja seadusjärgne viivis 33 876,00 krooni, kokku summas

1 751 572,55 krooni.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulu - riigilõivu kostja.

Kohtunik: /allkiri/