2-07-49195/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-49195

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-49195

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 110

000 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757,

asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Liisa Saamot;

kostja X

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank ASi hagi X vastu.

2. Välja mõista X Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks 110 000 (ükssada

kümme tuhat) krooni, millest 55 460,32 krooni tagastamata krediidisumma,

16 526,97 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 276,06 krooni

viivis, 12 212,06 krooni leppetrahv ja 15 524,59 krooni kahjuhüvitis.

3. Jätta AS Balti Investeeringute Grupi Pank menetluskulud X kanda.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.09.2005 tarbijakrediidilepingu nr

0501086/15st, mille kohaselt andis hageja kostjale 50 000 krooni krediiti. Lepingu alusel kostja

kasutusse antud krediidisummat suurendati hageja ja kostja vahel 06.01.2006 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 0501086/15st kokkuleppega nr 1 krediidisumma suurendamise ja

lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat

krediidisummat 15 000 krooni võrra, seega sai kostja lepingu ja kokkuleppe nr 1 alusel krediiti

64 175,68 krooni. Kokkuleppe järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 26,49%

krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 101 263,79 krooni.

Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja 03.04.2006,

28.04.2006, 01.06.2006, 24.07.2006, 07.09.2006, 04.10.2006, 01.12.2006 ja 04.01.2007 sunnitud

saatma kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja ei ole hageja kirjalikele

meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmiseks reageerinud. 05.05.2006, 02.11.2006

ning 14.02.2007 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja ei reageerinud

ülesütlemishoiatusele

võlgnevate

summade

tasumisega,

ütles

hageja

23.03.2007

ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 90 270,37 krooni tasumist, millest 61 060,32

kr moodustas tagastamata krediidisumma, 16 526,97 kr sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, 12 212,06 kr leppetrahv, 71,02 kr viivis ning 400 kr võla sissenõudmisega seotud kulud.

Peale lepingu ülesütlemist tasus võlgnik 22.08.2007 makse summas 4000 krooni ning

24.09.2007 2000 krooni, millest arvestati tasuks võla sissenõudmisega seotud kulud ning 5600

krooni krediidisumma katteks. Ülejäänud võlgnevus on endiselt tasumata, mistõttu on hageja

üldtingimuste p 9.2 ning TsMS § 79 lg 1 alusel sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks

pöörduma kohtusse.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, p 3, p 6, lg 2; 108 lg

1; 113 lg 1 ls 3; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 139 lg 2 p 1, lg 3; 158 lg 1; 161 lg 2; 402; 415

lg 1; 416 lg 1, lg 2, lg 3. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 28.11.2007 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 38). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 09.01.2008 (tl 43).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle

maksegraafiku; Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimused;

03.04.2006, 28.04.2006, 01.06.2006, 24.07.2006, 07.09.2006, 04.10.2006, 01.12.2006 ja

04.01.2007 kostjale saadetud kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks; 05.05.2006,

02.11.2006 ning 14.02.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatused; 23.03.2007

ülesütlemisavalduse ning hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 10-35).

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale kokku 64 175,68 krooni krediiti. VÕS

§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1

sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud

maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii

kohustuse täitmist (VÕS § 108), kahju hüvitamist (VÕS § 115) kui ka rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja

osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda

üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust

läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 5.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu

lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel

krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 5.2 alusel lähtutakse viivise

arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul

lepingu järgselt viivise määraks 26,49% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel

23.03.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 71,02 krooni. Viivise

arvestamist alustas hageja alates 24.03.2007. Arvestades, et 22.08.2007 on kostja hagejale

krediidisumma katteks tasunud 3600 kr ning 24.09.2007 2000 kr, on hageja viivisenõue perioodil

24.03.2007-15.11.2007 suurenenud 10 205,04 kr, sealhulgas perioodil 24.03.2007-22.08.2007

6735,84 kr võrra (61 060,32 kr × 26,49% × 152 päeva / 365 päevaga), perioodil 23.08.2007-

24.09.2007 1376,17 kr võrra (57 460,32 kr × 26,49% × 33 päeva / 365 päevaga) ning perioodil

25.09.2007-15.11.2007 2093,03 kr võrra (55 460,32 kr × 26,49% × 52 / 365 päevaga). Kostjalt

tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 10 276,06 (71,02 kr + 10 205,04 kr).

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3

alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma

leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on

leppetrahvi suuruseks 12 212,06 kr (61 060,32 kr × 20%). Hageja nõuab kostjalt lepingu

rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summas 15 524,58 kr väljamõistmist, s.o lepingu rikkumisest

tulenev saamata jäänud tulu intressi näol, mida hageja olnuks õigustatud saama, kui ei oleks

esinenud kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista kokku 110 000 krooni, millest 55 460,32 kr tagastamata krediidisumma,

16 526,97 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 10 276,06 kr viivis, 12 212,06 kr

leppetrahv ning 15 524,59 kr kahjuhüvitis.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik