2-07-13342/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-13342 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi O I hagi P I´i vastu elatise väljamõistmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 23. jaanuar 2008 Hageja: O I (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: P I (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista P I´ilt elatis O I kasuks alaealise lapse A I (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o 05. aprillist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 05.veebruaril 2008. a kell 16.00.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O I hagi P I´i vastu elatise väljamõistmise nõudes.

2(4) Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud xxx.a tütar A I. Poolte abielu on lahutatud 25.10.2006.a. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapsele seaduses kehtestatud miinimummääras.

KOSTJA VASTUS

Kirjalikus vastuses hagile tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja oli nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus. Vastuse kohaselt võttis kostja poole abielu lahutamisel endale kohustuse tagastada laen suuruses 45000 krooni, mis oli võetud kooselu ajal. Kostja on tütrele avanud pangas kogumisarve. Kostja väitel võtavad tema vanemad aktiivselt osa tütre kasvatamisest ja arendamisest. Ise saab kostja lapse kasvatamises osaleda ainult puhkepäevadel, kuna töötab väljaspool Ida-Virumaad. Lähtuvalt hageja eluviisist palub kostja kohtul kohustada hagejat kulutama raha vaid lapsele ja esitama tšekid, millistele lapse vajadustele raha oli raisatud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 23. jaanuaril 2008 jäi hageja oma nõude juurde ja palus elatis välja mõista alates hagi esitamisest.

Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja on nõus elatist maksma 1 000 krooni kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust sündis xxx tütar A I, kes elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

PkS 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2007.aastal oli 3600 krooni, ei võinud väljamõistetav elatis lapse kohta 2007.aastal olla väiksem kui 1800 krooni. 2008.aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni – elatise miinimummäär seega on 2175 krooni.

Pooled kirjalikke tõeneid oma sissetulekute kohta esitanud ei ole. Hageja seletuste kohaselt on tema keskmine töötasu kuus 2500 krooni.

PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel

3(4) minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05).

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

PerS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni PerS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. PerS § 61 lg 2 mõttest tuleneb, et kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseks võib olla asjaolu, et elatise välja mõistmisel perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras osutuks kostjale endale jääv sissetulek väiksemaks, kui ülalpeetavatele makstav elatisraha.

Kostja oma vastuväidet, maksta elatist miinimum summast väiksemas summas, tõendanud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid PkS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline, lapsel ei ole piisavat sissetulekut, kostja tõendeid oma varalise seisu kohta, mis takistaks maksta elatist nõutavas määras, kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 1 000 krooni.

Kostja väitel on ta tütre nimele avanud kogumiskonto (tl 22). Asja arutamisel ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oleks võimalus nimetatud arvet kasutada ning nimetatud arvele kantud summasid lapse ülalpidamiseks kasutada. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-3-07 leidnud, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

Põhjendatud ega tõendatud ei ole kostja väide, et ta ning tema vanemad teevad lapsele teisi kulutusi. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et elatise määramisel ei arvestata muude kulutuste tegemist lapsele ning lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist.

Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingu olemaolu kohta (tl 18-21) jätab kohus tähelepanuta, kuna lepingus võetud kohustustega on kostja saanud ka hüvesid, mida käesoleval hetkel saab kasutada.

Kohus märgib kostjale, et väärarusaam sellest, et lapse ema ei kasuta elatisraha sihipäraselt, on praktikas üldlevinud.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid ning võttes arvesse lapse vajadusi, leiab, et esitatud hagi on esitatud põhjendatult ning vastavalt PKS § 70 lg 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest.

4(4) Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Helgi Vinni Kohtunik: