2-07-32656/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-07-32656

Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 14.jaanuar 2008.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-32656 Tsiviilasi AS X hagi V. V. vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes Menetlusosalised Hageja: AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : x) Hageja lepinguline esindaja : Kristel Tähhe-Kaljulaid (Lindorff Eesti AS; asukoht : Rävala pst.5, Tallinn) Kostja: V. V. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x) Menetlustoiming Vigade parandamine Tartu Maakohtu 14.01.2008.a. määruses Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §447, §§463-§466 ja §661, kohus m ä ä r a s :

Parandada tsiviilasjas nr.2-07-32565 tehtud kohtumääruse ankeetandmete ja resolutiivotsustuse osas märgitud äriühingu nimi „AS X“ ja lugeda õigeks äriühingu nimeks „Y AS “.

Määruse ärakiri saata viivitamatult menetlusosalistele.

Edasikaebe kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

03.09.2007.a. on kohtule laekunud AS X hagi V. V. vastu, milles hageja nõuab mobiiltelefoni ostu-müügilepingu järgselt saadud kauba eest võlguoleva summa

2 066.99 krooni ja viivise summas 2 065.99 krooni tasumist /tl.1-4/. Kohtumenetluses esindas hagejat Lindorff Eesti AS jurist Kristel Tähhe-Kaljulaid.

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.01.2008.a. määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissileping ning lõpetati asja menetlus. Menetluse lõpetamise määruses on kohus ekslikult märkinud menetlusosaliste ankeetandmete osas hageja esindajana AS Y ning samase äriühingu ärinime ka määruse resolutsioonis kokkuleppe täitmist vastu võtma õigustatud isikuna (punkt 2) ja riigilõivu tagasi saama õigustatud isikuna.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus leiab, et kohtu lahend sisaldab ebaõigeid ja eksitavaid andmeid, mistõttu määruses esinev viga tuleb parandada.

“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §477 lg.2 sätestab, et kohus parandab igal ajal otsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuna TsMS ei reguleeri kohtumääruses esinevate kirja-ja arvutusvigade või ebatäpsuste parandamise korda, kohaldab kohus antud juhul õigusnormi analoogiat, lugedes TsMS §477 kohaldusalana ka kohtumääruse kui kohtulahendi. Asja materjalidest nähtuvana on hageja AS X sõlminud õigusabiteenuse kasutamise lepingu Lindorff Eesti AS-ga /tl.22/ ning andnud viimatimainitud äriühingu töötajatele ka volikirja AS X esindamiseks kohtumenetluses /tl.23/. Antud tsiviilasjas esindas hagejat kogu kohtumenetluse vältel Lindorff Eesti AS oma juristide vahendusel. Samas on kohus asja menetluse lõpetamise määruses ekslikult märkinud menetlusosaliste ankeetandmete osas hageja esindajana AS Y ning samase äriühingu ärinime ka määruse resolutsioonis kokkuleppe täitmist vastu võtma õigustatud isikuna (punkt 2) ja riigilõivu tagasi saama õigustatud isikuna. Kohus leiab, et eelnimetatud faktilised asjaolud kinnitavad ilmselgelt määruse ankeetandmete osas ja määruse resolutiivotsustuste osas märgitud äriühingu ärinime ebaõigsust. Kohus möönab enda eksimust ebaõige ärinime märkimises kohtu määruse resolutsioonis, kuid leiab, et eelmainitud põhjustel on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtulahendi sisu ega kahjusta protsessiosaliste õigusi ja -huve protsessitoimingute teostamisel. Seega kuulub kohtulahendis esinev viga parandamisele.

A.Kaldma kohtunik 14.01.2008.a.