2-07-12507/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.02.2008. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-12507

Tsiviilasi

OZhagi AZvastu elatise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OZ(isikukood XXX, elukoht XXX);

kostja AZ(isikukood XXX, elukoht XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Välja mõista kostjalt AZ poja AZ(isikukood XXX) ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt, alates 29.03.2006.a.

summas 1800 kr kuus, millele lisandub tulumaks, hageja OZ kasuks, kuni poja AZ(isikukood XXX, sündinud

XXX.a.) täisealiseks saamiseni, s.o 28.02.2013.a.

2. Kostjal AZ tasuda elatisraha iga kuu 10.kuupäevaks hageja, OZ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX

Hansapangas .

3. Jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja, AZ, kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja asjaolud

OZesitas 29.03.2007.a. kohtule elatise nõude maksekäsu kiirmenetluses ja 03.07.2007.a. hagi AZ vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt pooltel sündis XXX.a. poeg A, kes elab hageja juures. Kostja ei osale lapse ülalpidamisel juba 7

aastat. Hageja töötab ja tema töötasu moodustab 500 krooni, lisaks saab hageja lapsetoetust 300 krooni. Lapsele

tehtavad igakuised kulutused on 3 520 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 3 000 krooni poja

A ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

28.11.2007.a. esitas hageja hagiavalduse nõude täpsustuse. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha

3 000 krooni poja A ülalpidamiseks alates 29.03.2006.a. kuni tema täisealiseks saamiseni.

04.12.2007.a. esitas hageja hagiavalduse nõude täpsustamise. Hageja palub välja mõista kostjalt alates 01.12.2007.a.

igakuine elatusraha pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast hageja kasuks hiljemalt 10.

kuupäevaks ja täiendavalt riigile makstavad maksud kuni poja A täisealiseks saamiseni. Välja mõista kostjalt 1 800

krooni poja A ülalpidamiseks alates 29.03.2006.a. kuni 01.12.2007.a., s.o 36 000 krooni hageja OZ kasuks ja

täiendavalt riigile makstavad maksud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja AZesitas 21.11.2007.a. vastuse OZ03.07.2007.a. esitatud hagile. Kostja keskmine töötasu moodustab 5 670

krooni (bruto) kuus. Kostja on nõus tasuma elatist poja ülalpidamiseks summas 1 800 krooni kuus.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OZ hagi AZ vastu elatise nõudes

kuulub rahuldamisele.

Hageja avaldas 04.12.2007.a. toimunud kohtuistungil, et soovib asja lahendamist edaspidi kirjalikus menetluses (t lk

46). Kohus on teinud 05.12.2007.a. kohtumääruse (t lk 50), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus

menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 07.01.2008.a. Samuti

teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.02.2008.a.

AZ sünnitunnistusega (t lk 2) on tõendamist leidnud, et AZ vanemateks on AZ ja OZ. AZ elab ema juures ning selle üle

puudub poolte vahel ka vaidlus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat

töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab

kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või

eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele

määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PKS § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest,

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule

esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja väitel ülalpidamiskohustus ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

6.lõikes nimetatud asjaolusid. Eelnevast järeldub, et hageja nõue saada elatist alaealise lapse ülalpidamiseks

tagasiulatuvalt alates 29.03.2006.a. , on kooskõlas seadusega.

Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS §

61 lg 2. Kohus arvestab lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse määramisel mõistlikku kulu toidule (sh

puuviljad), õppevahenditele, tervishoiule, transpordile, rõivastele, jalanõudele, kultuuriüritustele jms. Kohus leiab, et

igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste piiridesse,

arvestades samas lapse vajadusi ja vanemate majanduslikke võimalusi.

Kohus, arvestades hageja nõuet saada elatist tagasiulatuvalt summas 1800 kr kuus ja alates 01.12.2007.a. ulatuses

poolt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (so 01.12.2007.aaastal kehtis kuupalgaalammäär

3600 kr) ehk summas 1800 kr ning asjaolu, et kostja on nõus tasuma elatist 1800 kr kuus ega pole esitanud

vastuväiteid elatise nõudele tagasiulatuvalt, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb tagasiulatuvalt, alates

29.03.2006.a. välja mõista elatis poja ülalpidamiseks 1800 kr kuus, kuni poja täisealiseks saamiseni.

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt

maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Arvestades

eeltoodut, loeb kohus põhjendatuks hageja nõude selles, et väljamõistmisele kuuluvale elatisele lisandub tulumaks.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 29.03.2006.a. summas 1800 kr , millele lisandub tulumaks,

kuni poeg AZ täisealiseks saamiseni.

Arvestades asjaolu, et kostja on asunud tööle 2007.a. aprillikuust ja tema keskmine töötasu AS-s MH on 5067,29 kr

ning hageja töötasu AS EP palga tõendi kohaselt moodustab keskmiselt 7446,83 kr, on elatise suurus summas 1800

kr + tulumaks mõistlik, arvestades vanemate majanduslikke võimalusi.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg

2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. OZ on õigus esitada hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2).

Ene Tsefels

Kohtunik