2-06-21527/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 1

2 – 06 – 21527

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht: „01“veebruaril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 06 – 21527 Tsiviilasi: Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus hagita menetluses alaealisele lapsele A L eestkostja määramise nõudes; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende esindajad: Avaldaja: Kohtla – Järve Linnavalitsus (registrikood: xxx , asukoht xxx ); Avaldaja lepinguline esindaja volikirja alusel: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (registrikood: xxx , asukoht: xxx ), esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor N D (isikukood: xxx ) isikus; Muud asjast puudutatud isikud: 1) eestkostja: V L (isikukood: xxx , elukoht: xxx ); Huvitatud isikul lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; 2) alaealine laps: A L (isikukood: xxx sündinud: „28“augustil 2001.a. Kohtla – Järve linnas, elukoht: xxx ); Huvitatud isikul lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; 3) eestkostet vajava alaealise ema: K L (isikukood: xxx , xxx ); Huvitatud isikul lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „21“jaanuar 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Kohtuistungi sekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor N D ning muu asjast puudutatud isik, V L

2 2 RESOLUTSIOON: Avaldus rahuldada. Seada vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud alaealise lapse, A L (isikukood: xxx , sündinud: „28“augustil 2001.a. Kohtla – Järve linnas, elukoht: xxx), üle eestkoste, lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, Kohtla – Järve Linnavalitsuse kui eestkosteasutuse kaudu.

Määrata alaealise A L (isikukood: xxx , sündinud: „28“augustil 2001.a. Kohtla – Järve linnas, elukoht: xxx ) eestkostjaks tema vanaema V L (isikukood: xxx , elukoht: xxx) kuni alaealise A L täisealiseks saamiseni so kuni „28“augustini 2019.a..

Eestkostja, V L on alaealise A L seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga – aastase kirjaliku aruande.

Alaealise A L poolt seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Alaealise A L poolt seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui seaduslik esindaja (eestkostja) on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Alaealise A L tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule, alaealisele A L, otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik, alaealine A L, täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja (eestkostja) või viimase nõusolekul kolmas isik.

3 3 Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, kanda.

Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „01“veebruaril 2008.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Edasikaebamise kord: Vastavalt TsMS §532 ja §554 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

4 4 kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

ASJAOLUD

Kohtla – Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealisele A L eestkostja määramise nõudes, paludes määrata alaealise A L eestkostjaks, tema vanaema, V L, põhjusel, et alaealine, A L, elab juba pikka aega oma vanaema juures, kes tegeleb alaealise kasvatamisega ja üleval pidamisega. Avalduse kohaselt on alaealise A L sünd on registreeritud kui vallaslapse sünd. Andmed alaealise, A L, isa kohta puuduvad. Alaealise, A L, ema, K L, on töövõimetu 100% ulatuses, mille tõttu ei ole K L võimalik tegeleda oma alaealise lapse, A L, kasvatamisega. Alaealise ema, K L, vajab ise hooldust, mille tõttu on K L määratud hooldajaks tema ema, V L. K L on esitanud eeskosteorganile notariaalselt tõestatud nõusoleku selle kohta, et tema alaealise lapse, A L, eestkostjaks määratakse tema ema (alaealise vanaema) V L. Kohtla – Järve Linnavalitsus asus avalduses seisukohale, et alaealise eestkostjaks tuleb määrata V L, keda iseloomustatakse igapäeva elus positiivselt, samuti lubab V L tervislik seisund täita temal eestkostja kohuseid. Kontrollimise käigus on Kohtla – Järve Linnavalitsus tuvastanud, et V L korteris on olemas kõik tingimused alaealise lapse kasvamiseks ja arenemiseks. Palus avalduse rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor N D palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja alaealisele, A L, määrata eestkostjaks tema vanaema, V L, kellel on alaealisega head suhted ja kelle juures elab alaealine juba pikemat aega. Lastekaitseinspektor N D selgitas kohtuistungil, et alaealise, A L, ema, K L, ei saa oma tervisliku seisundi tõttu tegeleda ise oma lapse kasvatamisega. K L esineb sügav puue, mille tõttu vajab K L igapäevaselt kõrvalabi. Kohtla – Järve linna sotsiaalkomisjoni protokollilise otsuse nr.26 08.juulist 2005.a., päevakorrapunkti 8.2. all on K L hooldajaks määratud tema ema V L, kellele makstakse ka hooldajatoetust. K L ise on andnud notariaalse nõusoleku selle kohta, et tema alaealise lapse, A L, eestkostjaks määrataks alaealise vanaema (K L ema) V L.

Muu asjast puudutatud isik, alaealine A L, kohtuistungile ei ilmunud. Kohus asus seisukohale, et kuna alaealine A L on kohtuistungi hetkeks alles 6 –aastane, siis ei ole alaealine, A L, veel piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega isik avaldamaks kohtule arvamust endale eestkostja määramise küsimuses.

5 5 Lastekaitseinspektor N D kohtuistungil avaldatud arvamuse kohaselt võib A L isiklik ärakuulamine kohtu poolt alaealist psüühiliselt traumeerida ning kahjustada alaealist. Lastekaitseinspektor N D ja alaealise vanaema, V L, taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist lahendamist ilma alaealist A L isiklikult ära kuulamata. Kohus rahuldas taotluse.

Muu asjast puudutatud isik, V L, palus kohtuistungil avalduse rahuldada, oli nõus hakkama alaealise, A L, eestkostjaks. Midagi muud lisada ei soovinud.

Muu asjast puudutatud isik, eestkostet vajava alaealise ema, K L, kohtuistungile ei ilmunud. Lastekaitseinspektor N D ja K L hooldaja, V L, taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist lahendamist ilma K L osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse.

KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID

Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. V L kirjaliku avaldusega (tl.7), milles ta andis nõusoleku alaealise, A L eestkostjaks olemiseks. Fotoärakirjaga V L passist (tl.8). Jõhvi notari Ü M poolt tõestatud K L kirjaliku nõusolekuga (tl.9), mille kohaselt palub K L määrata oma alaealise lapse, A L, eestkostjaks V L. Fotoärakirjaga K L passist (tl.10). Fotoärakirjaga K L pensionitunnistusest nr. K xxx (tl.11). Fotoärakirjaga A L sünnitunnistusest (tl.12). Osaühingu A P tõendiga 16.maist 2006.a. (tl.13), mille kohaselt võib V L oma tervisliku seisundi tõttu olla alaealisele lapsele eestkostjaks. Väljavõttega Kohtla – Järve linna sotsiaalkomisjoni protokollist nr.26 08.juulist 2005.a. (tl.14). Kodukülastuse aktiga 11.augustist 2006.a. (tl.15), mille kohaselt elab alaealine, A L, aadressil: xxx linnas koos oma vanaemaga, V L ja oma emaga, K L. Laps elab koos vanaemaga ühes toas ning lapse ema elab teises toas. Lapse ema ei saa puude tõttu ise lapse eest hoolitseda. Viru Maakohtu määrusega 15.augustist 2006.a. (tl.16). Lasteaed T poolt antud alaealise A L sotsiaalse iseloomustusega (tl.30), mille kohaselt viibib enamuse ajast laps lasteaias. Vanaema, V L, käib lapsel järel. A L on puhtalt riietatud, hooldatud. Kõik lasteaia poolt antud soovitused on vanaema kohusetundlikult täitnud. Lasteaed T arvates tuleb vanaema toime lapse kasvatamisega, aga samuti sobib vanaema oma isikuomaduste poolest hoolitsema alaealise, A L, eest. Kohtuistungi protokolliga (tl.34-35).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §557 sätteid, mille kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid

6 6 võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Samuti kuuluvad rakendamisele „Perekonnaseaduse“ vastavad sätted. Vastavalt PkS §92, §93 ja §95 seatakse eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10- aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus.

PkS §98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. PkS §99 kohaselt ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Eestkostja kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. PkS §100 kohaselt ei või eestkostja teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja PkS §100 lg.2 nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja ja eestkostetava kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

7 7

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealine, A L on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks tuleb alaealise, A L, üle seada sisse eestkoste, eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse kaudu. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul on õige ja otstarbekas määrata alaealise, A L, eestkostjaks tema vanaema, V L, kelle juures alaealine, A L, juba elab. Kohus luges tõendatuks, et V L on oma tervisliku seisundi, varalise olukorra, isikliku elukogemuse ning muude isikuomaduste tõttu sobiv isik olema alaealise, A L, eestkostjaks. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas tuleb panna eestkosteasutuse – Kohtla – Järve Linnavalitsuse kanda.

Johannes Külaots Kohtunik