2-06-12654/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Lihtmenetluses tehtud otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-06-12654

Tsiviilasi

EAS-i (õiguseelneja M AS; registrikood XXX, asukoht XXX;

esindaja Lindorff Eesti aktsiaselts, asukoht XXX) hagi MV

(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 8 488,95 krooni saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista MVlt 8 488,95 (kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa krooni

95 senti) EAS-i kasuks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta MV kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

19.05.2006 esitas Elisa Mobiilsideteenused AS (nüüd EAS) hagi MV vastu 8 488,95 krooni

saamiseks. Hageja nõue tuleneb Radiolinja Eesti AS-i (nüüd EAS) ja kostja vahel 23.10.1997

sõlmitud liitumislepingust nr 0029852, mille alusel esitatud arved jättis kostja maksmata.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4 244,50 krooni ja viivised 4 244,45 krooni

ning menetluskulud.

Kostja on 29.01.2007 faksi teel esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja ei nõustu hageja

nõudega summas 8 488 krooni. Kostja palk on 4 700 krooni kuus ning kostja on nõus maksma

hagejale 4 244,50 krooni.

09.02.2007 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastusega ning

leiab, et viivise rakendumine sõltub üksnes kostjast. Sellest tulenevalt oli kostjal võimalus

viivise nõue ära hoida õigeaegselt kohustust täites. Hageja on arvestanud viivist lepingus

sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse kohtule

esitamiseni. Viivis ei ületa täitmata rahalist põhikohustust. Hageja leiab, et juhul kui kostja

taotleb viivise vähendamist, peab kostja tõendama, et hageja kantud kahju on väiksem kui

viivise näol nõutud summa. Kostja ei ole nimetatut tõendanud. Seetõttu jääb hageja oma nõude

juurde ning palub hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

käesolevas

seadustikus

sätestatud

üldisi

menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. 20.09.2007 määrusega on kohus

määranud menetleda asja lihtmenetluses ning andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja

seisukohtade esitamiseks.

Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses

poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole

tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja

lahendamisele lihtmenetluses.

Radiolinja Eesti AS-i (nüüd EAS) ja kostja vahel 23.10.1997 sõlmitud liitumislepingust nr

0029852 nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja

hagejale 8 488,95 krooni, millest põhivõlg moodustab 4 244,50 krooni ja viivised 4 244,45

krooni.

Vaidlus puudub selle üle, et Radiolinja Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti 23.10.1997

liitumisleping. Kostja tunnistab hageja nõuet põhivõlgnevuse ulatuses summas 4 244,50 krooni

ning vaidleb vastu viiviste nõudele. Kostja ei tunnista viiviste nõuet, kuna tema palk on 4 700

krooni kuus. Muus osas ei ole kostja hageja nõuet vaidlustanud.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse

enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita

nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174

kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste

muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele

või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse

lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik

on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti

täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud liitumislepingust arvestatakse

arvete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte

vähem kui 60 krooni. Hagiavaldusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas

62 868,98 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas

4 244,45 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud

tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma

kostjalt viivist. Hageja on juba viiviste nõuet vähendanud, nõudes viivist 4 244,45 krooni

ulatuses, mis kohtu hinnangul ei ole ebamõistlikult suur.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 8 488,95 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest

summas 4 244,50 krooni ja viivistest summas 4 244,45 krooni.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt

kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab

asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg

2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik