2-07-34780/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-34780 Tsiviilasi M D hagi S I vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M D xxx

S I xxx Asja läbivaatamise kuupäev

15. jaanuar 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja M D Kostja S I

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista S I elatis lapse A I, sündinud xxx, ülalpidamiseks igakuuliselt alates 10.09.2006.a kuni 31.12.2006.a 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01.01.2008.a 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni M D kasuks.

3. Otsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

10.09.2007.a esitas M D kohtule hagiavalduse (tlk 1-4) S I vastu elatise nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt pooltel on ühine laps A I, sünd xxx Kostja elab perest eraldi ja rahaliselt oma last ei toeta. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas 1800 krooni alates lapse sünnist 07.05.2006.a. Lapse vajadusteks kuulub kuus 2 200 krooni.

Kostja vastus hagile

Kirjalikus vastuses hagile (tl 17) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei olnud hagejaga abielus, poolte suhted olid vaid juhusliku iseloomuga. 07.05.2006.a sündis hagejal laps. Kostja kahtleb, et on selle lapse isa, kuna pooltel olid suhted suvel 2005.a. Pooled kohtusid ka 2007.a aastal. Hageja palvel kanti kostjat lapse sünnitunnistusse isana. Kostja on Eesti Vabariigi kodanik, seetõttu hageja veenis teda, et elatusraha ta kostjalt saada ei taha, aga laps saab kiiremini eesti kodakondsuse. Kostja nõustus sellega. Kostja ei saa maksta elatist 1800 krooni kuus. 01.05.2007 Narva linnas löödi talle noaga haavad, mille tagajärjel ei saanud kostja enam teha füüsilist tööd. Talle määrati pikaajaline ravi. Alates 25.09.2007.a ta on arvel tööturul töötuna.

Hageja arvamus kostja vastusele

Kirjalikus vastuses (tlk 24) hageja teatab, et kostja väide selle kohta, et nad ei onud abielus ja et nende suhted olid „vaid juhusliku iseloomuga“ ei vasta tõele ning on paljasõnaline. Nad elasid mingi aeg koos hageja vanaema M B korteris. Kostja kanti lapse sünnitunnistusse lapse isana, sest ta ongi lapse bioloogiline isa. Hageja ei sea takistusi, kui kostja soovib läbi viia ekspertiisi omal kulul. Hageja jääb oma nõudmise juurde, et kostja peab lapse ülalpidamiseks elatusraha maksma. Kostja poolt lisatud materjalidest ei johtu, et kostja on invaliidistunud, seega on kostjal mingisugused sissetuleku allikad.

Kostja vastus hageja arvamusele

Kostja kirjalikus vastuses (tõlge tlk 35) jääb oma kirjaliku vastuse juurde. Abielus pooled kunagi ei olnud. Kostja ei pea end M D lapse isaks ja on lapse sünnitunnistusel kirjas lapse isana hageja palvel, et lapsel oleks eesti kodakondsus. Kostja saab töötutoetust, on piiratud töövõimega, käesoleval ajal läbib uuringuid ja ravi.

Menetluse käik

28.12.2007.a kostjale saadetud kirjas (tlk 38) kohus selgitas, et sünnitunnistuses lapse isa kohta tehtud kande vaidlustamiseks on kostjal õigus esitada kohtule vastuhagi avaldus. Vastuhagi kostja ei esitanud.

Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Palub välja mõista kostjalt elatise 1 800 krooni kuus alates 07.05.2006.a. Hageja saab 900 krooni kuus lapsetoetust ja töötuabiraha, mis moodustab 32 krooni päevas.

Kostja ei ole hagiga nõus. Ta on töötu umbes 2-3 kuud. Enne seda ta töötas, praegu esitab ta pabereid töövõimetusgrupi määramiseks. Enne tuleb läbida ravi ja operatsioon. Saab lapsele maksta elatist 200-300 krooni kuus. Töötutoetust ei saa. Sissetulekut ei ole. Maksab trahve. Teisi ülalpeetavaid ei ole. Praegu elab Tallinnas. Korterit üürib tema sõbranna, kes ise maksab korteri eest.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le

49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PkS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning nende tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid.

Lapse A I sünnitunnistusest (tlk 7) nähtub, et lapse vanemad on M D ja S I.

Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PkS § 61 lg 4) kuus. Alates 01.01.2006. a on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

1 500 krooni. Alates 01.01.2007 a on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4 350 krooni, sellest pool on 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

Kostja on nõus maksma elatist summas 200-300 krooni kuus. Kostja väitel tal puudub sissetulek, ta maksab trahve, töötutoetust ei saa. Teisi ülalpeetavaid ei ole. Elab Tallinnas, korteri eest ei maksa. Hageja sissetulekuks on 900 krooni lapsetoetus ja töötuabiraha umbes 900 krooni kuus. Elab koos lapsega üüritud korteris. Maksab üüri 500 krooni kuus, millele lisanduvad veel korterikulud umbes 600 krooni kuus. Kohus arvestab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel, samuti tasub hageja kommunaalteenuste eest ning muud kulud. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid enda sissetuleku kohta. Kostja sõnul ta ei tööta umbes 2-3 kuud. Seega kohus hindab poolte materiaalsed võimalused võrdseks.

Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ei ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele.

Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest.

Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus siiski võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas.

Kuna on tõendatud, et kostja oma lapse A ülalpidamiskohustust ei täitnud muuhulgas ka aasta jooksul enne hagi esitamist ja kostjal selleks mõjuvad põhjused puudusid, on põhjendatud hageja nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt, kuid mitte lapse sündimisest vaid aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule vastavalt PkS § 70 lg 2.

PkS § 70 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt alates 10.09.2006.a.

Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb elatise väljamõistmise osas tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik