2-07-44025/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista koos tulumaksuga 6500 krooni igakuiselt alates 01.novembrist 2007.a. hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks aja möödudes aina suuremaid summasid – toidule, riietele, huvialaringidele ning erakorralistele kulutustele (prillid, tasuline logopeed, Kohtuasja number 2-07-44025

Otsuse kuupäev 01.veebruar 2008.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi JB(isikukood XXX) hagi AL(isikukood XXX) vastu elatise suurendamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 18.jaanuar 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja JB Kostja AL

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Suurendada 07.10.2003.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ja mõista välja AL(L ) igakuine elatusraha poeg A `i (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 01.09.2007 summas 3000 (kolm tuhat) krooni kuni poeg AX`i täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras JB kasuks.

JB menetluskulud jätta tema enda kanda. AL(L ) menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohustus tasuda riigilõiv riigituludesse jätta AL(L ) kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 med.konsultatsioonid). Hageja pöörab suurt tähelepanu lapse tervise hoidmisele, ning leiab, et vähemalt kord aastas tuleb lapsega reisida sooja kliimasse. Hagejal on lähimal ajal plaanis võtt lapsele tasulised eestija inglise keele eratunnid, mis samuti suurendavad väljaminekuid. Samuti leiab hageja, et kuna kostja ei osuta lapsele mingit tähelepanu, siis peaks kostjapoolne materiaalne toetus olema suurem kui 50 % lapse kulutustest. Hageja arvestuste kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 9 500 krooni igakuiselt. Täpsustatud nõude kohaselt palub hageja kostjalt suurendatud elatusraha välja mõista alates 01.09.2007.a.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt vaidleb ta hagis toodud elatise suurendamise nõudele vastu põhjusel, et kostja varaline seisund ei ole paranenud. Kostja töötab endiselt OÜ-s AC juristina, kinnisasjad või muu väärtuslikum vara kostjal puudub. Nähtuvalt hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest on hageja varaline seisund võrreldes 2003.a. oluliselt paranenud. Tema töötasu võrreldes 2003.a. on kasvanud 6000-8000 krooni võrra. Lisaks on hageja varaline seisnud paranenud seeläbi, et ta on täiendavalt omandanud korteri Tallinnas, XXX. kostja on seisukohal, et hagiavalduses toodud lapse vajaduste katmiseks tehtavad kulutused on ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja on näiteks esile toonud, et lapse kulutused toidule moodustavad 2500 krooni kuus. Lapse toitlustamine lasteaias toimub samas 3 korda päevas. Hageja väide, et lapse koolikohustuse täitmiseks kulub 400 krooni on arusaamatu, kuna laps käib lasteaias. Kostja leiab, et hageja on esitanud ka kulusid, mis ei ole hädavajalikud näit. mobiiltelefon, kindlustus, huvialaringide kokkukuhjamine. Saamaks teada, kui suured olid viimati Eestis elavate leibkondade keskmised kulutused, tegi kostja väljatrüki Statistikaameti kodulehelt. Sealt nähtus, et leibkonnas, mis koosneb ühest täiskasvanust ja ühest lapsest oli ühe leibkonnaliikme keskmine rahaline kulu kuus 2 644,50 krooni. Kuna hageja ei ole tõendanud, et temal kulub 6-aastase lapse ülalpidamiseks 9 500 krooni kuus, on kostja seisukohal, et siiani kehtiva kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatis summas 2000 krooni on õiglane ja selle muutmiseks puudub alus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga (tlk.8) on tõendatud, et pooltel on poeg Allen Luik. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Asja materjalidele lisatud 07.10.2003.a. kohtuotsusega (tlk 30-31) mõisteti kostjalt hageja kasuks poja A ülalpidamiseks 2000 krooni elatusraha igakuiselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on nimetatud summa lapse ülalpidamiseks tasunud. Hageja leiab, et kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole nimetatud summa enam piisav. PerekS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

3 Hageja on hagiavalduses esile toonud, et lapse vajadused on suurenenud ning seetõttu moodustavad lapsele tehtavad kulutused erinevate kulude lõikes igakuiselt järgmiselt: eluasemekulud 400 krooni (kohtuistungil avaldatu kohaselt on tegeliku kulu suuruseks 1000 krooni), toidule 2500 krooni, transpordile 100 krooni, sidekulud 100 krooni, tervishoiule 1000 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 400 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 2000 krooni, kindlustus 500 krooni, lasteaed 700 krooni, huvialategevus 600 krooni, meelelahutus 1000 krooni. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lapsele hageja nõutud suuruses elatusraha tasuma. Lisaks leiab kostja, et hageja esitatud lapsele tehtavad kulud on tõendamata. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei vaidle kostja vastu järgmistele kuludele: toit 1000 krooni, tervishoid 200 krooni, hügieenitarbed 200 krooni, riided ja jalanõud 1000 krooni, lasteaed 700 krooni, meelelahutus 500 krooni. Eeltoodust nähtub, et kulutused mille olemasolu ja suurust kostja möönis moodustavad kokku 3 900 krooni. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud on liikide lõikes mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja väited suuremate kulude kohta näiteks toidule 2500 krooni, (kuigi laps käib lasteaias, kus toidukordade arv on päevas 3) ning riietele 2000 krooni jne. ei ole tõendatud. Kostja möönis kohtuistngil, et lapse huvialategevuseks kulub 300 krooni igakuiselt. Asja materjalidele lisatud tõenditest (tlk 10, 26-28) nähtub, et lapse huvialategevuse eest MTÜ-s tuleb alates 2007.a. septembrist tasuda 620 krooni. Seega on kohtu hinnangul hageja poolt esitatud huvialategevuse kulu 600 krooni põhjendatud ja tõendatud. Asja materjalidele lisatud AS BM tõendist nähtuvalt on lapse huvides ostetud mööblit kokku summas 14 176,55 krooni. Kuna tegemist on pikaajalise tarbekaubaga ning kulutatud summa tuleb jagada aastate peale siis leiab kohus, et igakuiseks kulutuseks elatisraha kosseisu tuleb arvestada ka umbes 250-300 krooni mööbli ostuks. Asja materjalidele lisatud kommunaalteenuste arve ja telekommunikatsiooniteenuste arve kohaselt on hagejal kohustus tasuda tarbitud teenuste eest jaanuaris 2008.a. kokku umbes 2100 krooni. Arvestades lapse vanust leiab kohus, et kommunaalteenuste ja telekommunikatsiooniteenuste kuludest tuleks lapse osana arvestada 500 krooni. Kohus leiab, et kindlustuse olemasolu lapsele tõendatud ei ole, kohtuistungil möönis ka hageja, et AS Hansapanga tõendi (tlk 9) järgi on kindlustatud hageja mitte laps. Kuna laps ei käi koolis ning on alles 6-aastane, ei ole põhjendatud ja tõendatud ka hageja esitatud kulud koolikohustuse täitmiseks, mobiiltelefonikulud ning transpordikulud. Eeltoodust nähtub, et kostja poolt toetatud ning muude tõendatud ning mõistlike kulude suuruseks igakuiselt lapsele moodustab ligikaudu 5000 krooni. PerekS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega jääks mõlema vanema kanda lapse kulud ligikaudu 2500 krooni. PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega tuleb elatise määramisel lähtuda nii lapse vajadustest, samuti tuleb arvesse võtta ka vanemate varalist seisundit. Kohus ei loe usaldusväärseks kostja väidet, et tema varaline seisund ei võimalda suuremas summas kui 2000 krooni lapsele elatist tasuda. Kostja tööandja OÜ AC teatise kohaselt on kostja töötasu 3 600 krooni kuus, millest läheb maha tulumaks 369 krooni (tlk 39). Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostjal on kohustus töötada juristina tööandja juures, kes temale töö eest tasub vaid miinimumpalka. Kohus osutab, et lapsevanemana tuleb kostjal mõistvalt täita oma kohustusi poeg A suhtes ning võimaldada lapsele elatustase, mis on mõistlik ning vastab ka, tulenevalt kostja kvalifikatsioonist, vanema võimalusele. Kuna hagejal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatiselt tasuda tulumaksu, siis leiab kohus, et põhjendatud on suurendada võrreldes 07.10.2003.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt välja lapse ülalpidamiseks hageja kasuks 3000 krooni.

4 Hagiavaldus on esitatud kohtusse 19.10.2007.a., hageja on hagiavalduse täpsustuse kohaselt palunud elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.09.2007.a. Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja on lapse ülalpidamiseks tasunud 07.10.2003.a.kohtuotsuse järgi igakuiselt 2000 krooni. Eelpooltoodust nähtuvalt on nimetatud summa on ebapiisav lapse ülalpidamiseks, seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis alates 01.09.2007.a. Asjaolu, et kostja on tasunud siiski hagejale igakuiselt 2000 krooni tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 163 lg 1 tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostja kanda tuleb jätta riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv.

Krista Kirspuu Kohtunik