2-07-32679/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

31 jaanuar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-32679 AS EMT versus Gert Sergijenko Hagi ese võlgnevuse nõue summas 8210.78 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; aadress Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Kostja Gert Sergijenko (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress teadmata)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada AS EMT hagi Gert Sergijenko vastu võla nõudes ja välja mõista Gert Sergijenkolt

8 210 (kaheksa tuhat kakssada kümme) krooni 78 senti AS EMT kasuks. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista Gert Sergijenkolt 1 997 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend seitse) krooni

78 senti menetluskulu Lindorff Eesti AS kasuks;

2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses;

3.2 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

3.3 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kohus on vastavalt TsMS § 317 lg 4 toimetanud kostjale avalikult kätte hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13. novembril 2007 ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 40 kalendripäeva, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Hagiavaldus koos lisadega loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teadaande ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg

1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu hagilt 250 krooni, menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni, kokku 350 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 1647.80 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa 3 000 krooni, siis otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates.

Helle Tamm

Kohtunik