2-07-47152/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2008.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-47152 Tsiviilasi Ke Valla avaldus lapse KD’i äravõtmiseks tema vanematelt TD’ilt ja KD’ilt ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja – Ke vald avaldaja esindaja - Ke vallavalitsus (asukoht: XXX);

asjast puudutatud isik – TD (IKXXX; elukoht: XXX);

asjast puudutatud isik – KD (XXX elukoht: XXX), asjast puudutatud isik – KD (IKXXX; elukoht: XXX);

asjast puudutatud isiku KDi lepinguline esindaja määratud korras advokaat Helen Tomberg.

Kohtuistungi toimumise aeg 22. jaanuar 2008.a RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Ke valla avaldus. 2. Võtta ära TD’il (IKXXX) ja KD’ilt (IKXXX) laps KD (IKXXX) vanema õiguste äravõtmiseta.

Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti.

Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord

2 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avaldaja taotlus ja põhjendused

Ke valla avalduse kohaselt sündis KD XXX Raplas TDi ja KDi perekonnas. Lapsel tuvastati sünnijärgselt sügav puue ning laps on käesoleval ajal raske vaimseja füüsilise alaarenguga. Alates 01.09.2004 on laps koolikohuslane, kuid 01.11.2007 seisuga ei ole laps mitte ühegi kooli nimekirjas. Lapsevanemad on korraldanud lapse toitmise ja katmise, käinud lapsega rehabilitatsioonikomisjonis, kus lapse arendamiseks koostati rehabilitatsiooniplaan, kuid nad ei ole oskuste puudumise tõttu lapsele võimaldanud rehabilitatsiooniteenuseid ja rehabilitatsiooniplaan on täitmata. Lapsevanemad ise ei ole pöördunud Ke valla sotsiaaltöötaja poole abi ja nõustamise saamiseks. Vallapoolne pakutud abi on vastu võetud, kuid kokkulepetest ei ole alati kinni peetud. Uus rehabilitatsiooniplaan näeb ette lapse arengu tagamiseks pidevat tegelusteraapiat, füsioterapeuditeenust, igapäevast ravivõimlemist ja massaaži, võimalusel ujumist lihastoonuse säilitamiseks ja parandamiseks, saavutamaks jalgade toetust, ning toe najal seismist, ööpäevaringset kõrvalabi ja jälgimist, eripedagoogi tegevust abistamaks tajude, aistingute, passiivse sõnavara arendamiseks, logopeedilist ravi. Lapsele on vaja muretseda mitmesuguseid erinevaid isiklikke abivahendeid ning ortopeedilised jalanõud (vanadest on laps välja kasvanud). Kõiki loetletud teenuseid ja õppimist hooldusklassis oleks võimalik korraldada XXX Väikelastekodus. Kodustes tingimustes ei ole vanematel võimalik tagada lapse arengut ning lapse õigusi. Perekond D elab väga tagasihoidlikes majanduslikes tingimustes. Talumaja on mugavusteta, puiduküttega, vesi on õues. Hoone on remonti ja soojustamist vajav. Peres on ka gümnaasiumis õppiv laps, kes on vanemate ülalpidamisel. Rehabilitatsiooniasutus asub kodust 130 km kaugusel. KDi sissetulekud on hooajalise iseloomuga, sest ta töötab põllumajanduses FIE-na, ema sissetulek on väike. Ta töötab hoolekandeasutuses ettekandjana. Ajal, mil ema on tööl, viiakse laps eaka pensionäri juurde, kes last toidab ning hooldab ning tema järele vaatab. Lapse hoidja ei ole läbinud vastavat koolitust. Lapse hoidja elukaaslane tarvitab alkoholi ning on vägivaldse iseloomuga, mis võib kujutada lapsele teatavat ohtu. Lapse arendamisega ei tegeleta. Laps ei täida koolikohustust. Kodukülastusel ning lastevanematega vestlusel selgus, et lapse vanemad ei ole uuesti nõustamiskomisjoni pöördunud ning nad ei ole suutelised tagama oma oskuste ning materiaalsete võimaluste juures lapse sügavast puudest tingitud erivajaduste tõttu lapse arengut ja õigusi. Ke Vallavalitsuse korraldusega on KD lapsevanemate avalduse alusel paigutatud ajutiselt asenduskodu teenusele XXX Väikelastekodusse. Eeltoodust lähtudes Ke Vallavalitsus palub lapse huvides võtta alaealine KD ära perest vanema õiguste äravõtmiseta.

Puudutatud isikute seisukohad Kohtuistungil Ke vald toetas avaldust ja palus ära võtta KD ära võtta tema vanematelt T ja KDilt.

KD esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ning ta peab lapse huvides õigeks avaldus rahuldada. Laps sündis väärarengutega, mistõttu vajab elamiseks ja toimetulemiseks pidevat ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet. Kl on tuvastatud sügav puue. Ta on raske psühhomotoorse ja vaimse alaarenguga. Ta ei istu ega kõnni, edasi liigub ennast veeretades. Esemeid haarab, kuid käest kätte ei anna. Ei söö iseseisvalt ega oma hügieenioskusi. Lapse toitmine on võimalik üksnes lutipudelist või vedeltoitu lusikast. Lutti laps ei tõmba, närimisoskus puudub täiesti. Laps ei kontakteeru ei pilgu ega häälega, kuid jälgib silmadega eseme liikumist ja pöörab pead heli suunas. Alates 2007.a. novembrikuust viibib K XXX Väikelastekodus ajutisel asenduskodu teenusel. Selles on lapsele tagatud ööpäevaringne

3 erihooldus. Esindajale teadaolevalt hakkab K õppima hooldusklassis. Hooldusklass on ette nähtud sügava puudega nn. lamajatele lastele, kus lastega tegeletakse ja neile õpetust antakse individuaalselt. Esindaja hinnangul ei ole vanemad suutelised tagama lapsele ohutust. Nende perekonnas kasvab lisaks K veel gümnaasiumiealine laps. Perekonna koduks on mugavusteta talumaja, rahalised võimalused on tagasihoidlikud. Perekonna olukord ei võimalda K ööpäevaringset erihooldust ja järelevalvet kodus korraldada. K on küll koostatud isikliku rehabilitatsiooni plaan, kuid see on vanemate väheste võimaluste ja oskuste tõttu täitmata. Laps vajab pidevat tegelusteraapiat, füsioterapeudi teenust, igapäevast ravivõimlemist, ujumist. Samuti vajab laps ööpäevaringset kõrvalabi ja jälgimist, mida vanemat ei ole talle võimelised pakkuma. Tagamaks kohast ülalpidamist pere teistele liikmetele peavad mõlemad vanemad käima tööl. See aga ei võimalda nõuetekohaselt osutada erihooldust K, mis ohustab tema edasist elu ja tervist kodus. Seega on lapse huvides tema paigutamine hoolekandeasutusse. Esindaja leiab, et K on hoolekandeasutuses tagatud stabiilne, turvaline ja tema seisundile vajalik ja vastav elukeskkond. KD on alalise professionaalse järelevalve all, talle on tagatud vajalik ravi ja võimetekohane õpetus. Esindajale teadaolevalt vanemad on kontaktis lastekodu töötajatega, osalevad jõukohaselt lapse kaashooldamises. Käesolevas asjas on vajalik KDi paigutamine hooldusasutusse ennekõike tema elu ja tervise kaitseks. Kogutud andmetest tema tervise kohta nähtub, et tema jätmine TDi ja KDi juurde võib olla ohtlik.

Puudutatud isikud T ja KD on avaldusega nõus, et lapsel on lastekodus paremad tingimused ning nõustuvad lapse äravõtmisega kuid soovivad, et laps saaks käia nädalavahetuseti kodus.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isikute seisukohad, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on ära kuulanud alaealise vanemad T ja KDi. Last kohus ära ei kuulanud arvestades lapse seisundit ja tuginedes toimiku materjalide hulgas olevas isikliku rehabilitatsiooni plaanis kajastatud andmetele. Ka alaealise määratud korras esindaja oli seisukohal, et kohtu poolt lapse isiklik ärakuulamine ei ole võimalik. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde.

PKS § 53 lg 3 järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

Sünnitunnistusega (tlk 7) loeb kohus tõendatuks, et asjast puudutatud isikutel T ja KDil on XXX. sündinud poeg K. Järvamaa Haigla AS isikliku rehabilitatsiooniplaani (tlk 9-15) ja Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja nr XXX (tlk 16-20) loeb kohus tõendatuks, et laps

4 sündis raske väärarenguga ning ta vajab pidevat spetsialiseeritud eriabi. K vallavalitsuse 06.11.2007 korraldusest nr 383 (tlk 31) nähtub, et, et laps viibib XXX Väikelastekodus alates 06.11.2007.a.

Käesoleval juhul kohus leiab, et lapse äravõtmine puudutatud isikutel T ja KDil on põhjendatud, kuna last on ohtlik jätta nende juurde, kuna lapse vanemad ei suuda lapsele osutada vajalikku eriabi ja hooldust. Kohus leiab, et lapse jätmine puudutatud isikute kasvatusele võib olla ohtlik lapse tervisele ja arengule. Avaldust rahuldades arvestab kohus ka asjaoluga, et puudutatud isikud lapse äravõtmise nõudele vastu ei vaidle. Samuti toetab KDi esindaja K äravõtmist puudutatud isikute T ja KDil kasvatuselt.

Kohus selgitab, et lapse äravõtmine vanemalt ei välista lapse kohtumist vanemaga.

Vastavalt PKS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda.

Krista Kirspuu kohtunik