2-07-25334/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-25334

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2008.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-25334

Tsiviilasi

I K hagi M J ( end. K) vastu elatise

suurendamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA

I K, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja Monica Meristo- Rakvere Tallinna 21.

KOSTJA

M J (end. K), isikukood xxxx, elukoht xxxx.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada sisulise otsusega

Välja mõista M J alates 10.07.2007.a. elatise katteks xxxx sündinud poeg P ülalpidamiseks 1800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni ja xxxx sündinud poeg A ülalpidamiseks 1800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni I K kasuks.

Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

10.07.2007 kohtusse esitatud hagis soovib hageja suurendada kostjalt varasemalt Lääne- Viru Maakohtu 11.02.2000 otsusega elatise katteks välja mõistetud 700 krooni suurust summat hetkel kehtiva elatise minimaalsuuruseni 1800 krooni kuus lapse kohta.

Hageja selgituste kohaselt on tema töötasu ühes kuus ca 6500 krooni, kogu raha kulub maksudeks ja laste peale. Kui poleks hageja elukaaslast, kes toetab, siis hageja hakkama ei saaks. Kostjal oli juba 2004.a. võlg 31 000 krooni, millist ta on asunud minimaalsel määral vähendama, tasudes elatise katteks 1000 krooni kuus. Hageja elukaaslane pole kohustatud võõraid lapsi üleval pidama. Sotsiaalministeeriumi vastava uuringu kohaselt on linnas elava kuni 13.a lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 2182 krooni. Miinimumpalga jätkuv suurenemine ja selle sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on peale 2003.a. tunduvalt kasvanud. Kuna lapse vajadused aastatega kasvavad, kostja elatustase on tõusnud ja hageja töötasu on väike, taotleb hageja elatise suurendamist ja leiab, et kostja sissetulek on piisav elatise maksmiseks kummalegi lapsele vähemalt seaduses ettenähtud minimaalses suuruses.

Vastuseks kostja vastusele leiab hageja, et kostjal olev elatise võlg on tõendatud kohtutäituri tõendiga. Ka on näha kostja pangaväljavõttest, et ta on maksnud elatist ebaregulaarselt ja erinevates summades. Töötades on ta kogu palga eeldatavalt oma elukaaslasele üle kandnud. Asjaolu, et kostja toetab oma pensionärist ema, pole millegagi tõendatud ja eeldatavalt pole selleks ka vajadust. Kostja emal on hea pension, temaga koos elab kostja eelmine elukaaslane, kes kostja ema aitab.

Hageja on seisukohal, et kuivõrd taotletav elatis on minimaalsuuruses, siis ei pea ta ka tõendama oma kulutusi lastele. Samas asja kiirema lahendamise huvides hageja märgib, et kommunaalmaksed ühele lapsele kuus on 300 krooni, koolitarvetele, kooliüritustele, hügieenitarvetele, isiklikele tarbeesemetele, taskurahaks ja toiduks kulub 2700 krooni kuus ühele lapsele. Seega on ühe lapse vajadused kuus 4000 krooni. Kostja on töövõimeline isik ja on vastavalt seadusele kohustatud oma lapsi ülal pidama. Kostja väited ei anna alust PerekS § 64 lg.3 ja 4 kohaldamiseks.

Kostja on kohustatud üleval pidama eelkõige oma bioloogilisi lapsi. Asjaolu, et kostja peres kasvav laps ei saa ülalpidamist oma isalt, ei saa kuidagi mõjutada antud hagi suurust.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses leiab, et hagi on esitatud valesse kohtusse, kuna tema elukoht on xxxx. Hagi kostja ei tunnista. Kostja on oma igakuised elatise maksed 11.02.2000 aasta otsuse järgi, summas

700 krooni, teinud. Väär on hageja väide, et kostja on alles nüüd maksnud määratud elatist ja et ta vähendab võlga. Kostja kinnitusel on ta ajutiselt töötu ja on maksevõimetu ja järelikult ei suuda maksta hageja nõutavas suuruses elatist. Lisaks sellele teatab kostja, et aitab oma pensionärist ema, makstes talle 1000 krooni kuus. Hageja ei põhjendanud sisuliselt elatise suurust ja jääb arusaamatuks, millele kavatseb hageja kulutada kostjalt nõutavat summat. Hageja peaks koostama laste kulude nimekirja ja põhjendama kulude rahalist suurust. Kostja on nõus endiselt tasuma 700 krooni kuus, on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja peab võimalikuks ka kompromissi.

Täiendavalt on kostja avaldanud, et hageja ei ole arvestanud oma sissetulekuna peretoetust üldsummas

300 krooni. Samas hageja ei tõendanud dokumentaalselt töötasu suurust 6500 krooni. Kostja ema pension on 3496 krooni ja seda ei ole piisavalt tema kulude katteks, ta on haige inimene ja kostja aitab teda materiaalselt ravimite ostmisel. PerekS § 64 lg.1 kohaselt täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat.

Kostja kinnitab, et on poolte ühiste laste seaduslik vanem ja kinnitab, et peab täitma oma kohustust alaealiste laste ülalpidamiseks, kuid ei ole nõus elatise nõude suurusega. Hageja nõue võib kitsendada puudutatud isikutena V B (abikaasa laps) ja A K (abikaasa) õigust materiaalse toetuse saamiseks. Kostja on pakkunud menetluse käigus, et maksab elatist kahele lapsele kokku 1500 krooni kuus.

Kohtu kohaldatud seadusesd, uuritud tõendid ja järeldused

PerekS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PerekS § 61 lg.2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PerekS § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtesutatud kuupalga alammäära.

PerekS § 61 lg.6 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla elatise miinimumsuuust, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

PerekS § 70 lg.1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma võimetust tasuda elatist nõutud suuruses, mistõttu on põhjust hagi rahuldada esitatud ulatuses.

Kostja esitatud kuluarvestusest järelduvalt ületavad kostja igakuised summaliselt toodud väljaminekud tema sissetulekute suurust, mistõttu kohus peab võimalikuks, et kostjal on lisaks märgitud töötasule ka muid elatusallikaid ja üksi see muudab kostja väited ainetuks ja annab piisavalt alust, et hagi rahuldada.

Kostja väited, et ta peab üleval pidama, toetama oma ema, on inimlikult õige lähenemine, kuid pensioni saavat ema ei saa ülalpidamise tagamise seisukohalt eelistada alaealistele lastele. Kostja emal, kelle pension võib ehk osutudagi ebapiisavaks, on võimalus taotleda erinevaid riigi poolt võimaldatud toetusi.

Kohus ei pea põhjendatuks kuluks ka kostja abikaasa lapse ülalpidamist. Nimetatud lapse bioloogiliseks vanemaks kostja ei ole ja asjaolu, kas tema abikaasa on selle lapse isalt elatist nõudnud või kas see isik seda maksab, ei muuda olematuks kostja kohustust tagada oma bioloogiliste laste ülalpidamine seaduses ettenähtud minimaalses suuruses elatise maksmisega.

Kohus leiab ebaotstarbekad olevat ka kulud üheaegselt nii ühistranspordile kui sõiduautole, kuivõrd kostja, teades, et tal on alaealiste laste ülalpidamiskohustus, peab oskama ratsionaalsemalt mõelda ja kalkuleerida, mille arvelt ja kui palju on võimalik kokku hoida.

Kostja poolt esitatud kuluarvestuses toodud mobiiltelefoni kasutamine tööl ja kodus summas 700 krooni kuus ei ole kostja poolt viidatud tõendiga tõendatud. Kostja on kulu tõendamiseks esitanud Tele2 teatise, kus kostjal on märgitud võlaks üle 2000 krooni, kuid selles teatises puudub info, millise perioodi eest see on või milline on ühes kuus tasumisele kuuluv summa. Lisaks leiab kohus, et kostja ei saa lubada endale sellises summas telefoniarveid, arvestades asjaolu, et tal on kohustusi, mida ta selle küllalt suure summa asemel saaks ja peaks kandma.

Kostja ei ole tõendanud kulusid tema abikaasa valduses oleva sõiduauto kasutamise eest summas 500 krooni kuus, sealhulgas pole siis ka tõendatud, kas see 500 krooni on nn. kostja osa ühise vara kasutamise eest või on sellise suuruses kulusid kuu jooksul kokku, mis teeks kostja osaks üksnes 250 krooni kuus.

Kohus peab põhjendatuks hageja argumente, et kostja, kes teab pikemat aega, et tal on elatis võlas rohkem, kui 40 tuhande krooni ulatuses, ei ole teinud kõike endast olenevat, et leida endale tasuvamat töökohta selleks, et suuta tagada alaealiste laste ülalpidamine. Kostja väide, et sellise töökoha leidmine pole kerge, on usutav, kuid mitte tõsiseltvõetav. Oma elukohast tulenevalt on kostjal kindlasti laiem valik tööotsinguteks, kui mistahes maapiirkonnas elaval isikul.

Kostja väide, et hagejal on kõrgem sissetulek, kui temal, on õige, kuid õige on ka hageja väide, et selline suurem palk on saadud ületunnitöö ja lisatöö tulemina. Põhjendamatu ja seadusega mittekooskõlas olev on kostja arusaam, et see hageja suurem sissetulek peaks andma alust elatist mõista välja alla miinimumsuuruse.

.

Perekonnaseadus ei sea kohustatud isiku maksevõime hindamisel kriteeriumiks asjaolu, kas teine vanem saaks äkki iseseisvalt laste ülalpidamisega hakkama. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanematel võrdne kohustus tagada laste ülalpidamine. Kui hagejal ka ongi mõnevõrra suurem sissetulek, siis saabki tema osaleda laste ülalpidamises võimalusel pisut rohkemas ulatuses. kui seaduses ettenähtud miinimumsuurus, kuid hageja palga suurus ei mõjuta kostja kohustust tagada laste ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses, kui on tõendatud, et ei esine asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuurust.

Selliseid asjaolusid, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks PerekS § 61 lg.6 kohaselt alla miinimumsuurust, kohus ei ole tuvastanud. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud ja seega ei ole piiratud ka kostja võimalused leida endale senisest paremini tasustatud töökoht.

Riigikohtu 12.03.2007 otsuse nr. 3-2-1-19-07 kohaselt ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ja eeltoodut arvestades on riigikohus leidnud, et PerekS § 61 lg.4 kohaselt peab selleks suuruseks olema vähemalt pool vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise väljamõistmine alla selle toimub üksnes erandina. Sama otsuse kohaselt kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Kohus leiab, et kui kohustatud isik on ise näidanud oma igakuised kulutused suuremana oma saadaolevast töötasust, siis on põhjendatud alust arvata, et nn. ametlikult näidatud töötasu ei ole kostjal ainuke sissetuleku allikas. Ja seega, arvestades ka eelkäsitletut, et on kuluartikleid, mille arvel on kostjal võimalik kokku hoida, ei saa jõuda järeldusele, et elatise miinimumsuuruses väljamõistmine oleks kostjale ebamõistlikult koormav.

Kohus leiab, et kostja ei ole, kuhjunud elatise võla suurust arvestades, soovinudki aastate lõikes teha maksimaalseid pingutusi tasuvama töö leidmiseks ja sellise käitumise jätkuv lubamine on ebaõiglane eelkõige alaealiste laste suhtes.

Hagi on tõendatud tsiv.asjas 2-934/99 11.02.2000 tehtud otsusega kostjalt elatise väljamõistmise kohta

700 krooni kuus lapse kohta, sünnitunnistuste koopiatega, elukohatõendiga, pangakonto väljavõtetega, kohtutäitur R.Pärsi teatisega kostja elatise võla suuruse kohta seisuga 10.07.2007, kostja abielutunnistusega, kostja nimemuutmist kinnitavate regionaalministri käskkirjadega, hageja palgatõendiga, kostja kulude arvestusega ja sellel lisatud tõenditega: tööleping, KÜ maksedokumendid, Eesti Energia maksekviitung, AS Tallinna Küte arve, Tele2 teatis kostja võla kohta, sõiduauto reg.tunnistuse koopia, hageja kuludokumendid eluasemele.

Kostja esitatud taotlused asja menetlemise jätkamiseks kirjalikuks menetluses ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda, sest kostja on ilmunud istungile, kus asja menetlemine lõpetati kohtuvaidlusega.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 14. juulil 2008. a. Viru Ringkonnakohtu otsusega, millisega jäeti Viru Maakohtu 01.02.2008 otsus muutmata.

Nooremreferent

L. Herne