2-06-11394/33 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-06-11394 Tsiviilasi OÜ Infogrupp hagi OÜ Eraakadeemia Nord vastu 8407.50 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13.06.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Eraakadeemia Nord apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja)- OÜ Eraakadeemia Nord (registrikood 10559375), esindaja Ardi Rebane Vastustaja (hageja) – OÜ Infogrupp (registrikood 10511322), esindaja Ene Kadatski

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 13. juuni 2007. a otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud apellatsiooniastme kohtus jätta OÜ Eraakadeemia Nord kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED OÜ Infogrupp esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Eraakadeemia Nord vastu 8407.50 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 18.08.2003 infolevitamise lepingu nr 011808/1, mis oli 2002. a infolevitamise lepingu pikendus. Lepingu sõlmimiseks suunas OÜ Eraakadeemia Nord tolleaegne rektori abi Jaanika Hanschmidt hageja müügikonsultandi kostja tolleaegse turundusja kommunikatsiooninõuniku Tambet Mumma poole. Leping kooskõlastati ja allkirjastati hagejaga esindaja ja T. Mumma poolt. Hageja on lepingust tulenevad kohustused kostja ees täitnud. Kostja on aga rikkunud temale lepingust tulenevaid kohustusi, jättes hageja poolt osutatud teenuse eest tasumata 5605 krooni. Pooled määrasid lepingus kindlaks 50% leppetrahvi juhuks, kui kostja on teenuse eest tasumise tähtaega ületanud ühe kuu. Kuna kostja jättis teenuse eest tasumata, siis tulenevalt pooltevahelisest infolevitamise lepingust on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 2802.50 krooni. Pärast lepinguperioodi lõppemist teatas J. Hanschmidt, et T. Mummal puudusid volitused lepingu sõlmimiseks ning, et OÜ Eraakadeemia Nord on nõus tasuma poole kostja poolt esitatud teenuse arvest. Hageja leidis, et kostja on terve aasta vältel teadlikult ja pahatahtlikult kasutanud hageja pakutud teenust. T. Mumma väitis telefonivestluses hagejale, et selliste lepingute sõlmimine kuulus otseselt tema tööülesannete hulka. Samuti ei nähtu T. Mumma ametijuhendist, et ta vajas selle töö tegemiseks eraldi volitust. Hagejale ei olnud kolme aasta jooksul võimalust vestelda rektor Ene Graubergiga ja hageja kontakteerus nende isikutega, kelle poole suunas rektori abi J. Hanschmidt.

Kostja OÜ Eraakadeemia Nord esindaja vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudusid infolevitamise lepingu sõlminud Akadeemia Nord rektori turundusja kommunikatsiooninõunik T. Mummal volitused lepingute sõlmimiseks. Hageja ja T. Mumma vahelises lepingus oli OÜ Eraakadeemia Nord esindajana märgitud E. Grauberg, kuid lepingule kirjutas alla T. Mumma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. OÜ Eraakadeemia Nord töötajate antud lubadusi ei saa käsitleda tehingu heakskiitmisena, sest need isikud ei olnud õigustatud lepingut heaks kiitma. Lepingu heakskiitmine saab toimuda üksnes juhatuse liikme poolt ning TsÜS § 129 lg 6 kohaselt oleks heakskiit pidanud olema kirjalik. Kostja ei olnud lepingu sõlmimisest teadlik kuna T. Mumma ei teavitanud lepingu sõlmimisest OÜ Eraakadeemia Nord juhatust.

MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus rahuldas 13. juuni 2007 otsusega hagi ning mõistis OÜ-lt Eraakadeemia Nord välja 8407.50 krooni OÜ Infogrupp kasuks.

Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab TsÜS § 116 lg 2, et kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandusvõi kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

T. Mumma oli OÜ Eraakadeemia Nord töötaja. T. Mumma tegutses kostja nimel, mida kinnitab ka asjaolu, et lepingus oli lepingu poolteks märgitud OÜ Infogrupp ja OÜ Eraakadeemia Nord. Infolevitamise lepingu kohaselt oli hageja kohustatud OÜ Eraakadeemia Nordi puudutavaid andmeid levitama. Seega oli leping seotud kostja majandusvõi kutsetegevusega. Kuna TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, siis antud juhul peab kostja tõendama, et T. Mumma ei sõlminud lepingut kostja nimel. Kuna OÜ Eraakadeemia Nord rektori abi J. Hanschmidt suunas hageja esindaja lepingu sõlmimise küsimuses T. Mumma poole, siis tulenevalt hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) ei olnud hagejal alust volituste puudumises kahelda. TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandusvõi kutsetegevusega. J. Hanschmidt oli tollane OÜ Eraakadeemia Nord töötaja, kes suunas hageja esindaja lepingu sõlmimiseks T. Mumma poole, mille tulemusena sõlmiti infolevitamise leping. Seega oli J. Hanschmidti käitumine põhjuseks, et leping allkirjastati T. Mumma poolt. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab J. Hanschmidti käitumise eest OÜ Eraakadeemia Nord. TsÜS § 133 lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut oma majandusvõi kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandusvõi kutsetegevuses kasutatav isik. Järelikult loetakse, et kostjale olid teada asjaolud, mida teadsid kostja töötajad. Tulenevalt hea usu põhimõttest oleks kostja pidanud hagejale lepingu tühisusest varem teatama. Tulenevalt TsÜS § 119 lg-st 2 saab OÜ juhatuse liige anda volituse teisele isikule tehingu heakskiitmiseks. Heakskiit ei pea olema kirjalik. Tulenevalt TsÜS § 118 lg-st 3, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Kuna infolevitamise leping võib olla mis tahes vormis, siis võib seda olla ka volitus. Seega, tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 6, võib heakskiit olla mis tahes vormis. Kuna TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldatakse, et

T. Mumma tegutses kostja nimel ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, siis ei ole tegemist tühise tehinguga ja TsÜS § 129 lg 1 kohaldada ei saa. Eeltoodust tulenevalt tegutses T. Mumma kostja nimel ning hageja ja kostja vahel sõlmitud infolevitamise leping on kehtiv. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust (maksta hagejale osutatud teenuse eest) täitnud, siis sellega on ta rikkunud lepingut. Hageja ja kostja nägid lepingus ette ka leppetrahvi, mistõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 159 lg 1 järgi ka leppetrahvi. Seega tuleb kostjal hagejale maksta osutatud teenuse eest 5605 krooni ja leppetrahvi 2802.50 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Eraakadeemia Nord esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

13. juuni 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Infogrupp hagi täies ulatuses rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oli T. Mummal töölepingu ja ametikirjelduse kohaselt õigus suhelda ja reklaamitööd planeerida, kuid kõikidele rahalistele dokumentidele kirjutas OÜ Eraakadeemia Nord nimel alla rektor E. Grauberg või tema puudumisel mõni teine juhatuse liige. Lepingu allakirjutamise õigust T. Mumma ei omanud. OÜ Eraakadeemia Nord esindajana oli lepingus märgitud E. Grauberg, mitte T. Mumma. OÜ Infogrupi esindaja oleks pidanud T. Mumma volitusi kontrollima. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab äriühing oma töötajate tegevuse eest, kuid tegemist oli lepingu sõlmimisega, milleks on volitatud üksnes äriühingu seaduslik esindaja või selleks eraldi volitusi omav isik. Kostja töötaja J. Hanschmidt suunas OÜ Infogrupi esindaja

T. Mumma jutule, mitte lepingu sõlmimiseks, vaid üksnes lepingu üldtingimuste konsulteerimiseks. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt kehtib esindaja poolt tehtud tehing esindatava suhtes kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest.

T. Mummal volitused puudusid. Seega tuleb käesolevas asjas rakendada TsÜS § 129 lg 1, mille kohaselt teise isiku poolt esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine. Kostja ei oleks kunagi sellistel tingimustel lepingut sõlminud nagu on vaidlusaluses lepingus sätestatud (infoteenuse hind 5605 krooni ja leppetrahv 50% lepingu summast lepingu ühepoolse lõpetamise korral või kui lepingu tasumise tähtaeg on ületanud ühe kuu). Seetõttu ei oleks OÜ Eraakadeemia Nord ka seda lepingut heaks kiitnud. TsÜS § 133 lg 1 kohaselt oleks kostja pidanud olema teadlik oma töötaja poolt sõlmitud lepingust ja antud lubadustest maksta arve, kuid faktiliselt ei jõudnud leping äriühingu juhatuse liikmeteni. Seega ei saanud nad ka lepingut heaks kiita ning arvete tasumise nõue on põhjendamatu. Tasu saab nõuda üksnes osutatud teenuse eest, mida tuleb tõendada. Hageja ei ole tõendanud, kas ja mis mahus on kostjale teenust osutatud.

OÜ Infogrupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt olid T. Mumma volitused ära toodud tema töölepingu juurde kuuluvas ametijuhendis. Seega oleks olnud ennekuulmatu küsida töötajale enne temaga koostöö tegemist näha tema töölepingut. Ka OÜ Infogrupp müügikonsultantide tööülesanded on kirjas nende töölepingus ja ametijuhendis ning seal pole juures märget, et iga koostöö vajab veel eraldi volitust. T. Mumma on ka telefonikõnedes väitnud, et just see oligi tema töö. Rektori abi J. Hanschmidt suunas hageja müügikonsultandi T. Mumma juurde, vahendades ise allkirjastatud fakside saatmist ning lepingu andmete täiendamist. Kostja esindaja andis lubadusi tasuda arve kuni lepingu lõppemise päevani. Hagejal ei olnud erinevatel põhjustel kordagi võimalik kontakteeruda rektori E. Graubergiga, kuigi hageja seda korduvalt soovis. Põhjuseks oli see, et rektoril pole aega tegelda nii tühiste asjadega, mille jaoks on teised inimesed - raamatupidaja T. Mumma ja J. Hanschmidt. Seega käitus kostja teenuse tellimisel, selle eest tasumata jätmisel pahatahtlikult, kasutades aasta vältel tasuta teenust.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb rahuldamata jätta. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on õigesti hagi rahuldamisel hinnanud asjas olevaid tõendeid, tuvastanud tähtsad asjaolud ja kohaldanud materiaalõigust. Otsus tõendite hindamise osas vastab TsMS §-is 232 sätestatule. Maakohus on muuhulgas õigesti kohaldanud TsÜS §-des 116 lg 2 ja 132 lg 1 sätestatut, leides, et käsitletaval juhul saab asjaolude põhjal eeldada Tambet Mumma kui OÜ Eraakadeemia Nord töötaja tegutsemist lepingu sõlmimisel kostja nimel ning et kostja pole tõendanud vastupidist. Kostja töötajad J. Hanschmidt, kes suunas hageja esindaja infoteenuse lepingu sõlmimisega seotu selgitamiseks turundusja kommunikatsiooninõuniku

T. Mumma juurde, ja T. Mumma, kes pidas lepingu sõlmimiseks hagejaga läbirääkimisi ja allkirjastas lepingu, tekitasid kostja poolselt sellise õigusnäivuse, mille alusel hageja võis ja sai eeldada, et T. Mummal on kostjapoolne volitus 18.08.2003 lepingu sõlmimiseks. Arvestades lepingu sõlmimise konkreetseid asjaolusid ei saa hagejale vaatamata asjaoludele, et lepingu päises oli kostja esindajana märgitud rektor E. Grauberg ja et hageja ei ole tõendanud oma väiteid T. Mumma poolt andmete võtmisest varasemast (2002. a) lepingust, ette heita seda, et hageja esindaja ei nõudnud lepingu sõlmimisel T. Mummalt volituse olemasolu tõendamist (N: ametikohustuste kirjelduse, kirjalikku volituse esitamist). Eeltoodut arvestades on vaidlusalune leping seega TsÜS § 116 lg 2 alusel kehtiv sõltumata asjaolust, et

T. Mumma ametikirjelduses märgitud tööülesandest – kommunikatsioonidega tegelevate firmadega koostöö ja kommunikeerumine – ei pruukinud otseselt tuleneda kostja poolt

T. Mummale volituse andmist infoteenuse lepingu sõlmimiseks. Iseenesest on õige apellandi väide, et üksnes äriühingu juhatuse liige või eraldi vastavat volitust omav isik on õigustatud äriühingu nimel lepinguid sõlmima, kuid see ei tähenda, et esinduse õigusnäivuse korral (TsÜS § 116 lg 2) ei saaks majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja poolt volituseta sõlmitud tehing kehtida. Kuivõrd vaidlusalune tehing on tulenevalt TsÜS §-st 116 lg 2 kehtiv, siis ei oma asjas õiguslikku tähtsust asjaolu, kas kostja seaduslik esindaja on tehingu TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiitnud või mitte. Põhjendatud ei ole ka apellandi viide sellele, et poolte vahel ei ole enne 2003. aastat olnud infoteenuse osutamiseks lepingulisi suhteid. Asjaolu, kas hageja osutas kostjale infoteenust ka 2002. aastal, ei ole käesoleval juhul oluline, kuivõrd hageja ei ole väitnud, et vaidlusaluse lepinguga toimus eelneva lepingu pikendamine. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid on võimalik iseseisvalt hinnata sõltumata pooltel varasemate lepinguliste olemasolust või nende puudumisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka asjakohane poolte poolt apellatsioonimenetluses tõstatatud vaidlus selle üle, kas kostja oli 2002. a teostanud ise või raamatupidamisfirma OÜ Competence kaudu hagejale makseid. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud, kas ja mis mahus on kostjale teenust osutatud. Apellant ei ole esimese astme kohtus asja läbivaatamisel sisuliselt vaidlustanud seda, et hageja täitis vaidlusalusel perioodil 18.08.2003 lepingu p-is 2 sätestatud info levitamise kohustust. Apellant on vaidluse läbivaatamisel viidanud üksnes sellele, et maksekohustust ei ole seoses lepingu tühisusega. Apellant on kaudselt kinnitanud vastustaja poolt lepinguliste kohustuste täitmist sellega, et on kompromissi korras nõustunud vastustajale tasuma pool lepingus ettenähtud tasust.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-dele 163 lg 1 ja 173 lg 1 jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastme kohtus apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi Egon Konsand