2-07-50696/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

31.01.2008., Tallinn, Kentmanni kohtumaja aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-07-50696

Tsiviilasi BAS hagi AI vastu võla nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja BAS (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja esindaja Riina Rebane; kostja AI(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESULUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt AI BAS-i kasuks võlgnevus kokku 107 000 krooni. 3. Jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja kanda. 4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Hageja nõue Kohtule 05.12.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 107

000 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0602716/25st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 60 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,08% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 81 867,99 krooni. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja sunnitud saatma kostjale 06.03.2007.a. ja 26.04.2007.a. kirjalikud meeldetuletused. Kostja reageeris meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega vaid osaliselt. 15.06.2007.a. ütles hageja lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 80 174,24 krooni tasumist, millest 58 294,28 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 9 382,18 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11 658,86 krooni leppetrahv, 38,92 krooni viivis ning 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 107 000 krooni, millest 58 294,28 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 9 382,18 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 521,09 krooni viivis, 11 658,86 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 19 343,59 krooni kahjuhüvitis.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohtu põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud TsMS § 313 alusel. Kostja on menetlusdokumendid saanud

kätte isiklikult allkirja vastu 28.12.2007.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide

kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p

1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 161 lg 2, § 402 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg

1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 107 000 krooni, sh põhivõlgnevus 58 294,28 krooni, intress 9 382,18 krooni, viivis

7 521,09 krooni, leppetrahv 11 658,86 krooni, võla sissenõudmise kulu 800 krooni ja kahjuhüvitis 19 343,59 krooni.

Menetluskulu

Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. BAS-il on

õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2).

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale

määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi

vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik