2-07-26361/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-07-26361/34

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 05. veebruar 2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-26361/34 Tsiviilasi AS-i E hagi IA vastu 3 060,82 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX)

Kostja IA(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses, poolte ärakuulamine 24.01.2008

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Jätta AS-i E hagi IA vastu 3 060,82 krooni saamiseks rahuldamata.

Mõista menetluskulud täies ulatuses välja AS-lt E IA kasuks.

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendused

2-07-26361/34

2 1. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 060,82 krooni, millest rahaline põhikohustus on 1 530,91 krooni ja viivis 1 529,91 krooni, ja kohtukulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 ja 101.

2. Poolte vahel sõlmiti 08.03.1999.a liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust.

3. Hageja on esitanud kostjale arved 31.03.1999.a nr 9903808004, 30.04.1999.a 9904890085 ja 31.05.1999.a 9905006918, kokku summas 1 530,91 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust täitnud ning tema põhivõlg hageja ees moodustab 1 530,91 krooni.

4. Üldtingimuste p-i 7.7 kohaselt võib hageja kostjalt nõuda viivist määraga 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivist perioodil 20.05.1999.a - 24.09.2007.a, nõudes viivise tasumist summas 1 529,91 krooni.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

6. Kostja leiab, et hagi on põhjendamata ja fabritseeritud. Esitatud arved on anonüümsed ja trükitud arvutis, puuduvad firma blanketid ja allkirjad. Kostjat ei ole varasemalt nendega tutvustatud. Liitumislepingus ei ole märgitud kuumaks, arvetes kuumaks erinev. Arves 990489085 ületab summa lepingus ettenähtud erikrediidi limiiti. Toimiku materjalides esitatud dokumendi 8 lehel all „N 450 JA GSM KASUTAMISE Eeskiri” puudub kostja allkiri ning seega ei ole kostjat sellega tutvustatud. Viivise arvestamisel puudub alus, kuivõrd puudub kostja ja E vaheline leping. Toimikusse esitatud võlanõuet näeb kostja esmakordselt. Kostjale jääb selgusetuks miks nõue on esitatud 10 aastat hiljem. Kostja taotleb asjas kohaldada aegumist.

Kohtu põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Kohus on pooled 24.01.2008.a ärakuulanud.

8. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

10. Vaidlust ei ole, et poolte vahel on sõlmitud 08.03.1999.a liitumisleping (tl 28). Hageja võlanõue hõlmab perioodi 31.03.1999 kuni 31.05.1999 (tl 29-32).

11. Kostja taotleb asjas kohaldada aegumist. Käesoleva haginõude aluseks oleva tehingu (08.03.1999.a liitumisleping) tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud

2-07-26361/34

3 nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldada. Aegumistähtaja kulg algas TsÜS § 116 esimese lause järgi päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Hageja sai oma nõude olemasolust teada 1999 aasta märtsis, aprillis ja mais s.o ajal mil hageja esitas kostjale arved ja kostja jättis need väidetavalt tasumata. Seega oleks enne 1. juulit 2002. a kehtinud õiguse kohaselt hageja nõue aegunud kümne aastaga. 1. juulil 2002. a jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus redaktsioon ja võlaõigusseadus. Muu hulgas sätestati VÕSRS § 9 lg 1 esimeses lauses, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Alates 1. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega tuleneb TsÜS §-st 146, et hageja nõue aegub kolme aastaga, mis on lühem kui varasemas õiguses ettenähtud aegumistähtaeg. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Viidatud sättest tuleneb, et reeglina ei hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka muul ajal, kuid sellisel juhul peab tähtaja erinev algus tulenema seadusest või lepingust. VÕSRS § 9 lg-s 2 on selgelt sätestatud, et aegumistähtaega arvestatakse alates 1. juulist 2002. a. Nii VÕSRS § 9 lg 2 sõnastusest kui ka seadusandja soovist siduda lühemate tähtaegade kulgemise algus tsiviilseadustiku üldosa seaduse uue redaktsiooni ja võlaõigusseaduse jõustumise hetkega saab järeldada, et VÕSRS § 9 lgst 2 tulenebki eelnimetatud erand. Seega tuleb VÕSRS § 9 lg 2 järgi hakata kolmeaastast tähtaega arvestama 1. juulist 2002. a. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul oli tähtaja alguseks 1. juuli 2002. a. Tähtaja möödumist täpsustatakse TsÜS § 137 lgs 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg reeglina vastaval päeval kell 24.00. Erandina võib seadus ette näha, et tähtaeg ei möödu mitte tähtpäeval kl 24.00, vaid muul ajal. Kuna VÕSRS § 9 ei täpsusta tähtaja möödumist ega sätesta tähtaja möödumise kohta erandit, tuleb praegusel juhul hagi aegumise kolmeaastase tähtaja lõppemine määrata kindlaks üldreegli järgi. VÕSRS § 9 lg 2 järgi on tähtaja alguseks 1. juuli 2002. a, seega on TsÜS § 136 lg-s 2 nimetatud vastavaks päevaks 1. juuli 2005. a. Kuna seadus ei sätesta teisiti, möödub 1. juulil 2002. a alanud hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 kohaselt 1. juulil 2005. a kl 24.00. TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. 12. Lepingu rikkuja tahtlust ei eeldata, st seda peab tõendama hageja. Hageja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid. 13. Eeltoodud põhjendustel on 19.07.2007.a esitatud hagi aegunud ning see tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kuna hagi on aegunud, puudub vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue, ning anda hinnang sellega seonduvatele poolte muudele väidetele.

Menetluskulud

2-07-26361/34

4 14. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik