Legislator Case Law & Legislation
2-05-11521/10 AI generated

2-05-11521/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-11521/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus)

Legislator headnote

AI generated

2-05-11521/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus)

Keywords

AI generated
telecommunications act hardship clause untimely rectification hardship of tenant severe personal hardship removal despite hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, lihtmenetlus Tsiviilasja number 2-05-11521 Tsiviilasi OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi VS(S ; isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 4 838,74 krooni saamiseks RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista VS 4 838,74 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend kaheksa krooni 74 senti) krooni OÜA kasuks. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta VSkanda. 2. Välja mõista VS menetluskulud 661,94 (kuussada kuuskümmend üks krooni 94 senti) krooni OÜA kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud 29.06.2005.a. esitas OÜA hagi VS vastu 4 838,74 krooni saamiseks. 29.11.2006 määrusega on kohus määranud menetleda tsiviilasja lihtmenetluses. 23.04.2007 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2007 otsusega on Harju Maakohtu 23.04.2007 otsus tühistatud ja saadetud uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) vahel 18.08.2000 sõlmitud Q-GSM lepingust nr 10056635, mille alusel esitatud arved jättis kostja maksmata. Antud lepingust tuleneva nõude omandas hageja. Kostja lepingust tulenev põhivõlg moodustab 2 419,37 krooni ning lepingu üldtingimuste kohane viivisevõlgnevus 2 419,37 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud – riigilõivu summas 420 krooni ja õigusabikulud summas 241,94 krooni.

2 Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid ning andnud tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole kohtule vastust esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja - vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. AS-i Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 18.08.2000. a sõlmitud Q GSM lepingust nr 10056635 ning teatisest Tele2 Eesti AS-i ja OÜA vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 4 838,74 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 419,37 krooni ja viivised 2 419,37 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 4 838,74 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 2 419,37 krooni ja viivistest summas 2 419,37 krooni.. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 420 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest summas 241,94 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 241,94 krooni (5% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 661,94 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik