3-07-2048/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-07-2048

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus TARTU HALDUSKOHUS JÕHVI KOHTUMAJA

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED

F.N`i esindaja M. Meristo esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talituse tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse esitaja on avaldanud soovi haldusasja kirjalikuks menetlemiseks. Kaebaja nõuab menetluskulu summas 2000 krooni.

Vastuses halduskohtule ei taotle vastustaja Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talitus asja suulist menetlust ja nõustub asja kirjaliku menetlemisega. Kohtuasja number 3-07-2048 Määruse kuupäev 30.01.2008 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

Kirjalik menetlus F.N esindaja Monica Meristo kaebus Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talituse tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Resolutsioon

Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste enda kanda.

Kohtuotsusele on õigus 30 jooksul arvates kohtulahendi avalikustamisest esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

3-07-2048

2 Kaebuse esitaja F.N on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et ta soovis 23.08.2007.a osta Burmi Kaubanduse OÜ kauplusest jootetina. Kuna kaupluses müüdav jootetina tükk oli kaebaja jaoks liiga suur, soovis ta, et kaupluse töötajad tinatükist temale sobivas suuruses osa lõikaksid ja talle müüksid. Kauplus keeldus tinatükki väiksemaks tegemast, kuna jootetina müüdi kaupluses tükikaubana. Seepeale pöördus kaebaja Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talituse poole paludes Tarbijakaitseametil tema, kui tarbija õigusi kaitsta, kuna neid on rikutud. Kaebaja leiab, et seaduse ees on kõik isikud võrdsed ja klienditeenindaja ei tohi suhtuda eelarvamuse ja isikliku vastumeelsuse näitamisega ühtegi klienti. Hiljem müüdi kaebajale nõutavas suuruses tinatükk, kuid vastustaja ikka õigustab kauplejat. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist.

Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talituse töötaja Tiiu Baumann kuulas ära nii kaebaja, kui ka Burmi Kaubanduse OÜ selgitused ja pidas poolte vahel probleemi lahendamiseks läbirääkimisi. Kaebuse menetluse käigus leidis Tarbijakaitseamet, et tarbijal ei ole õigus nõuda, et kaupleja kaupluses poolitaks tükikaubana müüdavat kaupa, kuid saavutas läbirääkimiste tulemusel kauplejaga siiski kompromissi ja Burmi Kaubanduse OÜ müüs kaebajale sobiva jootetina tüki vastu tulles kaebaja soovile. Siiski on kaebaja F.N kaevanud Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talituse tegevuse peale halduskohtule leides, et Tarbijakaitseamet ei ole tema õigusi kaitsnud. Tarbijakaitseamet ei nõustu F.N`i kaebuses esitatud väidetega põhjendades seda järgnevalt. Kaupleja keeldus jootetina pulka poolitamast ja kaebajale sobivas suuruses müümast, kuna nimetatud kaup oli kaupluses müügil tükikaubana. Kaup oli ka tükikaubana Burmi Kaubandus OÜ poolt Gremteh OÜ-lt ostetud, seda kinnitab Arve-saateleht nr A-043 29.märts 2007.a ( T.lk. 23) . Tükikaubana müüdavat kaupa ei ole aga kauplejal kohustus tarbijale osadena müüa. Sellist kohustust ei ole üheski seaduses sätestatud. Tükikauba osadena müük võib toimuda üksnes juhul, kui kaupleja seda soovib selliselt müüa ja see on kooskõlas kõigi müüginõuetega. Antud juhul ei soovinud Burmi Kaubandus OÜ tükikaubana müüdavat jootetina osadena müüa. Kaebaja väide, et sellega rikuti tarbija õigusi, on alusetu. Kaebaja väidab ka, et 23.08.2007 tinapulga poolitamisest ja müügist keeldumisel käituti temaga Burmi Kaubandus OÜ kaupluses ebaviisakalt. Paraku on need väited tõendamata. Samuti ei olnud Tarbijakaitseametil võimalik menetluse käigus tagantjärele tuvastada, kas kaupluse töötajad käitusid kaebajaga ebaviisakalt või mitte. Burmi Kaubanduse OÜ juhataja Anu Burm`i poolt Tarbijakaitseametile esitatud selgituste kohaselt oli hoopis kaebaja F.N ise see, kes ebaviisakalt kaupluses enda nõudmisi esitas. Seega on tõendamata, kes kellega kaupluses ebaviisakalt käitus. Juhul kui seda oleks võimalik kindlaks teha ja selguks, et kaebajaga tõepoolest kaupluses halvasti käituti ja teda solvati, on kaebajal õigus nõuda Burmi Kaubanduse OÜ-lt moraalse kahju hüvitamist. Tarbijakaitseamet ei saa moraalse kahju nõudeid menetleda. Kaebaja väitel on Tarbijakaitseamet oma tegevusetusega rikkunud kaebaja õigusi. Tarbijakaitseamet on kaebaja F.N`i poolt 06.09.2007 Ametile esitatud pöördumise menetluse käigus nõudnud Burmi Kaubanduse OÜ-lt välja selgitused juhtunu kohta ja tarbijale vastanud, andes 01.10.2007 kirjas ka selgituse, et kaupleja ei ole kohustusi rikkunud ja et ebaviisaka käitumise kohta puudub tõendusmaterjal. Samuti on Tarbijakaitseamet menetluse käigus saavutanud juba F.N`i pöördumise esitamisega samal päeval kauplejaga kokkuleppe, et kaebajale müüakse temale sobivas suuruses jootetina

3-07-2048

3 pulk, kuigi kauplejal puudus selleks kohustus. Kaebaja F.N`ile sobivas suuruses tinapulk müüdi 06.09.2007. Seega on Tarbijakaitseamet menetluse käigus teinud kõik endastoleneva, et kaebaja probleemi lahendada ja selgitanud kaebajale, et kauplus on müümisest keeldumisel käitunud õiguspäraselt ja seega ei ole kaebaja tarbijaõigusi rikutud. Ülaltoodust tulenevalt on kaebaja väited Tarbijakaitseameti tegevusetuse osas alusetud. Tarbijakaitseamet on kaebaja F.N`i probleemi lahendanud igati objektiivselt ja täielikult tarbija huve arvestades. Samuti on Tarbijakaitseamet täitnud enda kohustusi pädevuse piires. Seega ei ole eeltoodust lähtuvalt F.N`i poolt Tartu Halduskohtule esitatud kaebus põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele.

Kohus tugineb haldusasja 3-07-2048 toimiku materjalidele.

Kaebaja on halduskohtule esitanud tuvastamiskaebuse.

Kaevatavaks toiminguks on Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talituse tegevusetus, mis seisnes F.N`le Burmi Kaubandus OÜ keeldumises poole tinapulga müümisest, vastustaja Tarbijakaitseameti tegevusetus selles, et ta ei selgitanud välja tõde ja eiras võimalust, et kaupluse töötaja oleks pidanud vastu tulema kaebaja soovile kauba osas ning sellega rikkus tarbija õigusi.

Tarbijakaitseseaduse 5. peatükk sätestab tarbija kaebuste lahendamise üldise korra. Sama seaduse § 19 sätestab kaebuse esitamise kauplejale. Tarbijakaitseseaduse § 19 lg 1 kohaselt võib tarbija lepingu rikkumisest tuleneva kaebuse esitada kauplejale mis tahes vormis. Tarbija võib esitada kaebuse ise või esindaja kaudu. Sama seaduse § 19 lg 2 kohaselt tarbija ja kaupleja vaheline vaidlus lahendatakse võimaluse korral tarbija ja kaupleja kokkuleppel. Käesoleval juhul ei ole kaebaja pöördunud Tarbijakaitseseaduse § 19 lg 1 sätestatud korras kaupleja so Burmi Kaubandus OÜ poole, vaid on pöördunud Tarbijakaitseameti järelvalvepädevusega ametiisiku poole. Tarbijakaitseseaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostavad järelevalvet Tarbijakaitseameti, Tervisekaitseinspektsiooni, politseiprefektuuri ja kohaliku omavalitsuse järelevalvepädevusega ametiisikud (edaspidi järelevalve teostaja) oma pädevuse piires (Tarbijakaitseseaduse § 38). Sama seaduse § 39 sätestab järelevalve teostaja õigused : (1) Oma ülesannete täitmiseks on järelevalve teostajal õigus:

1) kontrollida tarbijale pakutavate kaupade ja teenuste nõuetekohasust, sooritades vajaduse korral kontrolloste;

2) takistamatult siseneda kaupleja majandus- või kutsetegevuses kasutatavatesse ruumidesse ning avada kaupu vedavaid veovahendeid kaupleja või tema esindaja või politseiametniku juuresolekul;

3) nõuda kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ning muud asjakohast teavet;

4) peatada tarbijale ohtliku kauba või teenuse pakkumine ja müük, kasutades vajaduse

3-07-2048

4 korral pitseerimist või plommimist;

5) teha kauplejale suulisi hoiatusi ja juhtida tema tähelepanu tarbijakaitsealaste nõuete täitmata jätmisele;

6) teha ettepanekuid pädevale isikule või institutsioonile kaupleja tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks seadusega ettenähtud korras, kui kaupleja ei järgi oma tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõudeid;

7) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi.

Vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS) toimub lepingu sõlmimine pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmise teel.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb kauba väljapanekus, ettepanekuks esitada pakkumus.

Seega esitab kaupleja so kauplus kaupa välja pannes ostjale ettepaneku teha pakkumus müügilepingu sõlmimiseks. Kui ostja soovib väljapandud kaupa osta, teeb ta kauplejale ettepaneku sõlmida leping ja lepingu sõlmimiseks peab kaupleja andma enda nõustumuse.

Käesoleval juhul tegi kaupleja, so Burmi Kaubandus OÜ kauplus jootetina pulka müügisaali välja pannes kaebaja F.N`ile ettepaneku teha pakkumus. Kaebaja tegi Burmi Kaubandus OÜ-le pakkumuse sõlmida müügileping poole tinapulga müümiseks, kuid kaupleja ei andnud selleks nõustumust.

VÕS ja Tarbijakaitseseadus ei sätesta lepingupoolele lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise kohustust.

Seega oli kaupleja,so Burmi Kaubandus OÜ kaupluse keeldumine poole tinapulga müümisest igati õiguspärane.

Vastavalt tarbijakaitseseaduse §-le 38 võib tarbija oma õiguste kaitsmise eesmärgil pöörduda ka politseiprefektuuri ja kohaliku omavalitsuse, Tarbijakaitseameti, Tervisekaitseinspektsiooni järelevalvepädevusega ametiisikute poole ning osaleda oma avalduse või kaebuse arutamises.

Halduskohus leiab, et ei saa samastada tsiviilõiguslikku lepingu sõlmimise pakkumuse esitamist ja nõustumuse andmist ja Tarbijakaitseseaduse § des 3,4,38 sätestatud õiguserikkumist.

Lepingurikkumisest tuleneva vaidluse korral on tarbijal õigus nõuda oma õiguste kaitset tsiviilkohtupidamise korras vastavalt lepingu rikkumise korral kohaldamisele kuuluvatele õiguskaitse vahenditele.

TKS nimetatud õiguserikkumiste korral oleks olnud tarbijakaitseametil õigus teha ettekirjutus lõpetada õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord.

3-07-2048

5

Vastustaja Tarbijakaitseamet ei tuvastanud läbiviidud järelevalvemenetluses tarbija st. kaebaja õiguste rikkumist, vastupidi vastustaja saavutas järelevalvemenetluse käigus juba F.N`i pöördumise esitamisega samal päeval kauplejaga kokkuleppe, et kaebajale müüakse temale sobivas suuruses jootetina pulk, kuigi kauplejal puudus selleks kohustus.

Tarbijale st kaebaja F.N`ile müüdigi sobivas suuruses tinapulk 06.09.2007.

Halduskohus peab vajalikuks märkida, et edaspidi kui tarbija leiab, et lepingu sõlmimise pakkumuse esitamisel ja nõustumuse andmisest keeldumisel on rikutud tema õigusi on tal õigus pöörduda tsiviilõigusliku vaidlusega Viru Maakohtusse.

Kuna kaebaja kaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad tema halduskohtus kantud menetluskulud summas 2000 krooni tema enda kanda.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1

Ülle Polluks Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 16.06.2008.a Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2008.a otsusega nr 3-07- 2048.

Ülle Polluks Kohtunik