2-03-459/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuaril 2008. a, Narva Tsiviilasja number 2-03-459 (enne 01.01.2006 nr 2-788/03) Tsiviilasi

R. I. hagi O. I. vastu munitsipaaleluruumist väljatõstmise nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. I. /isikukood xxx, surnud xxx Kostja: O. I. /isikukood xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta R. I. hagi O. I. vastu munitsipaaleluruumist väljatõstmise nõudes läbi vaatamata.

2. Määrus toimetada kätte kostjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on R. I. hagi O. I. vastu munitsipaaleluruumist väljatõstmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja munitsipaaleluruumi aadressil xxx üürnikud. Korteriomand kuulub Narva linnale.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt Asjaõigusseadusele (edaspidi AÕS) § 80 lg-le 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja ei ole õigustatud isik nõudma üürnikuna teise isiku väljatõstmist. See õigus on korteri omanikul, kelleks antud juhul on Narva linn. Kuivõrd hageja ei ole kohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt vaidlusaluste ruumide omanik, puudub tal kostja vastu nõue AÕS § 80 alusel. Valduse kaitseks on õigustatud esitama hagi asja omanik AÕS § 80 alusel, millega nõutakse välja asja valdus kostja ebaseaduslikust valdusest. AÕS §-s 80 esitatav nõue tähendab asja omaniku nõuet asja ebaseaduslikult valdava isiku vastu asja väljanõudmiseks omaniku valdusse. AÕS § 80 mõtte kohaselt on omanikul õigus nõuda asja välja ka otsese valdaja valdusse juhul, kui omanik on ise kaudne valdaja. Selline põhimõte on tuletatav AÕS § 47 lg-st 2, mis võimaldab kaudsel valdajal esitada valduse kaitse hagi otsese valdaja valduse taastamiseks.

Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hageja R. I. ei ole õigustatud esitama hagi, kuna ta ei ole vaidlusaluse ruumi omanik ning seega puudub tal kostja vastu nõudeõigus.

Tsiviilasi nr 2-03-459

2(2) Vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 425 lg 1 kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 168 lg 2, 423 lg 1 p 11, 425 lg 1, 426 lg1, 427, 463-466 ja 661.

Tamara Šabarova Kohtunik