2-07-48717/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-48717 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi

N. T. hagi A.O. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja: N. T., isikukood xxx, elukoht xxx Kostja: A.O., isikukood xxx, elukoht xxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

30.01. 2008 Istungil osalenud isikud Hageja: N. T. Kostja: A.O.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

Resolutsioon

Rahuldada N.T.hagi.

Muuta Narva Linnakohtu 30.11.1998.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt A. O. hageja N.T. (O.) kasuks tütar J. O., sünd. xxxa., ülalpidamiseks alates 22.11.2007.a. kuni 31.12.2007.a. elatusrahana igakuuliselt 1800 krooni ning alates 01.01.2008.a. igakuiselt 2175 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. jaanuaril 2008.a kell 16.30 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 30.11.1998.a otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatisraha tütre J., sünd xxxa, ülalpidamiseks 1000 krooni. Lapse ülalpidamise kulud on suuremaks läinud. Hageja palub suurendada kostjalt tema kasuks välja mõistetud elatist tütre J. ülalpidamiseks kuni 2500 kroonini kuus.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostja tunnistas hagi osaliselt. Ta on nõus maksma elatist summas 1500 krooni kuus.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõude ja palub mõista kostjalt elatis summas pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Kohtuistungil tunnistas kostja haginõudeid ning on nõus elatise määra suurendamisega, palub mõista välja elatis miinimummääras, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Kostja selgitas, et tal ei ole teisi lapsi. Ta töötab ja saab keskmise palka summas 8720 krooni kuus, ilma maksudeta.

Narva Linnakohtu 30.11.1998.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses 1000 krooni kuus hageja kasuks tütre J. ülalpidamiseks.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Lapse vajadused suurendasid ning vanemate varaline seisund muutus. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 võib kohus vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2007 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Hageja oli 2007.a töötu, alates detsembrist 2007 töötab, saab lapsetoetust ning kostjalt elatist summas 1000 krooni. Kostja töötab, tal oli 2007 maist oktoobrini palka keskmises 8770 krooni kuus. Kostja on töövõimeline, võib toetada oma last, teisi lapsi ei ole.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuiselt summas 1800 krooni alates 24.09.2007.a. kuni 31.12.2007.a. ning alates 01.01.2008.a. igakuiselt summas 2175 krooni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 22.11.2007.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik