Legislator Case Law & Legislation
2-07-39334/7 AI generated

2-07-39334/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-07-39334/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

jaanuar 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi Hageja: T. P., isikukood xxx, elukoht xxx Kostja: V. H., isikukood xxx, elukoht xxx.

Legislator headnote

AI generated

2-07-39334/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 25.04.2002 otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatisraha tütre K., sünd xxx.a, ülalpidamiseks 500 krooni. Kuid kostja ei täida kohtuotsust. Tütar õpib 9 klassis Narva Kesklinna Gümnaasiumis. Kulutused tema õpingutele ja ülalpidamisele on oluliselt suurenenud. Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lõike 4 moodustab minimaalse elatis ühele lapsele ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavaks kuupalga alammäärast. Hageja palub suurendada kostjalt tema kasuks välja mõistetud elitist tütre K. ülalpidamiseks alates 01.01.2007.a. kuni ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavaks kuupalga alammäärast.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-39334 Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi

T. P. hagi V. H. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja: T. P., isikukood xxx, elukoht xxx Kostja: V. H., isikukood xxx, elukoht xxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

23.01. 2008 Istungil osalenud isikud Hageja: T. P. Kostja: V. H.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Anna Herkül

Resolutsioon

Rahuldada T. P.hagi.

Muuta Narva Linnakohtu 25.04.2002.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt V. H.´lt hageja T. P. kasuks tütar K. H., sünd. xxx.a., ülalpidamiseks alates 24.09.2007.a. kuni 31.12.2007.a. elatusrahana igakuuliselt 1800 krooni ning alates 01.01.2008.a. igakuiselt 2175 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. jaanuaril 2008.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 25.04.2002 otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatisraha tütre K., sünd xxx.a, ülalpidamiseks 500 krooni. Kuid kostja ei täida kohtuotsust. Tütar õpib 9 klassis Narva Kesklinna Gümnaasiumis. Kulutused tema õpingutele ja ülalpidamisele on oluliselt suurenenud. Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lõike 4 moodustab minimaalse elatis ühele lapsele ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavaks kuupalga alammäärast. Hageja palub suurendada kostjalt tema kasuks välja mõistetud elitist tütre K. ülalpidamiseks alates 01.01.2007.a. kuni ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavaks kuupalga alammäärast.

Kostja vastus

Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostja ei nõustu hageja poolt avaldatud nõudega alatise lapse ülalpidamiseks. Kostja töötab. Tema keskmine brutopalk on ajavahemikul 2006.a septembrist kuni 2007.a augustini 8468 krooni. Lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest kostja on nõus jätkata maksma elatist summas 500 krooni kuus.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõude ja palub mõista kostjalt elatis summas pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka. Kohtuistungil tunnistas kostja haginõudeid osaliselt ning oli nõus elatise määra suurendamisega kuni 1200 kroonini. Kostja selgitas, et tal ei ole teisi lapsi. Ta töötab ja saab keskmiselt palka 6000-8000 krooni.

Narva Linnakohtu 25.04.2002.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses 1000 krooni kuus hageja kasuks tütre Ksenia ülalpidamiseks.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga. Lapse vajadused suurendasid ning vanemate varaline seisund muutus. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 võib kohus vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2007 aastal kehtivast Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Hageja töötab, saab palka keskmises 5340 krooni kuus, lapsetoetust ning kostjalt elatist summas 1000 krooni. Kostja töötab, saab palka keskmises 8718 krooni kuus. Kostja on töövõimeline, võib toetada oma last, teisi lapsi ei ole.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuiselt summas 1800 krooni alates 24.09.2007.a. kuni 31.12.2007.a. ning alates 01.01.2008.a. igakuiselt summas 2175 krooni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 24.09.2007.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik