2-03-438/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-03-438 Tsiviilasi JT hagi S B´i vastu alusetult omandatud vara väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja JT (isikukood xxx, elukoht xxx) hageja esindaja Tamara Vologžanina kostja S B (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja esindaja Aleksander Veidemann Kohtuistungi toimumise aeg 11.01.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja JT hageja esindaja Tamara Vologžanina tõlk Ksenia Ess istungit protokollis sekretär Carmen Vahem RESOLUTSIOON

1. Rahuldada JT hagi S B’i vastu alusetult omandatud vara väljamõistmise nõudes.

2. Välja mõista S B’ilt JT kasuks 1 025 159 (üks miljon kakskümmend viis tuhat ükssada viiskümmend üheksa) krooni.

3. Jätta rahuldamata JT hagi S B’i vastu nõudes jagada ühisvarana Tallinnas Xxx asuva maja ehitamiseks kulunud 451 572 krooni.

4. Võtta vastu JT hagist loobumine JT hagis S B ’i vastu köögi „Carneval“ ja Husqvarna köögitehnika ühisvarana jagamiseks ning lõpetada selles osas menetlus.

5. Välja mõista S B’ilt menetluskulud 13 000 (kolmteist tuhat) krooni JT kasuks.

6. Välja mõista S B’ilt riigilõiv 34 500 (kolmkümmend neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb S B’il tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või arveldusarvele nr 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2900078444.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.08.2003.a esitatud hagiavalduse ja selle 10.01.2005.a ning 22.03.2007.a täpsustuste kohaselt olid pooled abielus alates 25.11.1988.a kuni 06.12.1999.a. 02.04.1997.a sõlmis hageja HF AS-iga ostu-müügilepingu Tallinnas Xxx asuva kinnistu müügiks. Lepingu järgi kohustus HF Liising AS tasuma hagejale kinnistu eest 1 500 000 krooni. Tegelikult kandis HF AS kinnistu ostuhinna 1 476 731 krooni ulatuses üle kostjale. Kostja ja HF AS sõlmisid 03.04.1997.a Tallinnas Xxx asuva kinnistu suhtes järelmaksuga ostu-müügilepingu, millega HF AS andis kostja kasutusse eelnimetatud kinnistu, kostja aga kohustus tasuma rendimaksed ja kinnistu ostuhinna 14 päeva jooksul pärast rendiaja möödumist. Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2001.a otsusega mõisteti HF AS-ilt Tallinnas Xxx asuva kinnistu ostuhinnast hagejale 23 269 krooni. Samuti omandasid pooled abielu kestel köögi „Carneval” maksumusega 124 078 krooni ja Husqvarna köögitehnika kogumaksumusega 43 116 krooni. Arvestades Husqvarna köögitehnika vanust, moodustub selle väärtus 50 % soetamise väärtusest ehk 21 558 krooni. Nii köök „Carneval” kui Husqvarna köögitehnika jäid kostja poolt kasutatavasse Tallinnas Xxxasuvasse elamusse. Lähtudes eeltoodust palus hageja jagada Tallinnas Xxxasuva kinnistu võõrandamisest saadud rahasumma 1 476 731 krooni, köögi „Carneval” maksumusega 124 078 krooni ja Husqvarna köögitehnika maksumusega 21 558 krooni järgnevalt: kostjale jätta Tallinnas Xxxasuva kinnistu võõrandamisest saadud rahasummast 750 000 krooni ja köögi „Carneval” ja Husgvarna köögitehnika koguväärtusega 145 636 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista enamsaadud vara arvel rahalise hüvituse 799 549 krooni, mis koosneb Tallinnas Xxxasuva kinnistu võõrandamisest enamsaadud rahasummast 726 731 krooni ning pool köögi „Carneval” ja Husgvarna köögitehnika väärtusest summas 72 818 krooni. 27.04.2007.a toimunud istungil loobus hageja köögi „Carneval” ja Husqvarna köögitehnika ühisvarana jagamise nõudest ning palus kostjalt välja mõista Tallinnas Xxxasuva kinnistu võõrandamisest enamsaadud raha summas 726 731 krooni.

01.08.2007.a esitas hageja hagiavalduse muudatuse. Hagiavalduse muudatuse ning selle 23.10.2007.a täpsustuse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 1995.a lõpus. Ajavahemikul 1992.a – 1993.a ehitasid pooled maja R I Tallinna Linnavalitsuse 26.06.1995.a korraldusega tagastatud maatükile aadressil Tallinn Mardipere 22. Hagejal olevate dokumentide kohaselt läks maja pooltele maksma 451 572 krooni. 14.02.1996.a kinnistati Tallinnas Xxxasuv maatükk R I nimele. 11.03.1996.a sõlmitud lepingu alusel omandas eelnimetatud kinnistu hageja. Seega oli vaidlusalune kinnistu hageja ainuomandis. Poolte ühisomandiks oli maja ehitamiseks kulutatud raha summas 451 572 krooni. 02.04.1997.a sõlmis hageja HF AS-iga ostu-müügilepingu Tallinnas Xxxasuva kinnistu müügiks. Lepingu järgi kohustus HF Liising AS tasuma hagejale kinnistu eest 1 500 000 krooni. Tegelikult kandis HF AS nimetatud kinnistu ostuhinna 1 476 731 krooni ulatuses üle kostjale. Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2001.a otsusega mõisteti HF AS-ilt Tallinnas Xxxasuva kinnistu ostuhinnast hagejale 23 269 krooni.

Hageja leiab, et arvestades maja ehitamiseks kulutatud rahasummat 451 572 krooni, millest kostjale kuulus pool, s.o 225 786 krooni ja kostjale HF AS-i poolt tasutud summat 1 476 731 krooni, on kostja saanud hagejale kuulunud lahusvara arvel tema ühisvara osast 1 250 945 krooni võrra suurema summa. Seega sai kostja ühisvarast suurema osa, kui talle kuulus ja rikastus alusetult hageja lahusvara arvel summas 1 025 159 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja jagada Tallinnas Xxxasuva kinnistu eest kostjale tasutud rahasumma (1 476 731 krooni) koosseisus ühisvarana olnud maja ehitamisele kulunud summa 451 572 krooni, jättes kostjale Tallinnas Xxxasuva kinnistu võõrandamisest saadud rahasummast 225 786 krooni ning mõistes kostjalt hagejale välja 225 786 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alusetult omandatud hageja lahusvara summas 1 025 159 krooni.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Köök ”Carneval” ja Husqvarna köögitehnika olid kinnistu müümise hetkel kinnistu oluliseks osaks oleva maja päraldised. Seega sai ostu-müügilepingu sõlmimise hetkest nende omanikuks HF AS. J G andis kostjale 09.09.1993.a laenulepingu alusel laenu 110 000 USA dollarit maja ehitamiseks ja maa ostmiseks. Vaidlusaluse kinnistu müümisest saadud raha tagastas ta koos intressidega J G Poolte abielusuhted lõppesid 1995.a. 01.08.2007.a hagiavalduse muudatusega muutis hageja nii hagi alust kui eset, mis ei ole lubatud. Hageja ja HF Liising AS-i vahelisest müügilepingust tulenev nõue on esitatud ebaõige kostja vastu. Alusetule rikastumisele tugineva nõude aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005.a, mistõttu on nõue aegunud.

Kohtu põhjendused Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et poolte abielu sõlmiti 25.11.1998.a. Asja materjalidest nähtuvalt lahutati poolte abielu Tallinna Linnakohtu 23.11.1999.a tagaseljaotsusega. Samuti ei vaidle hageja ja kostja selle üle, et nende abielusuhted lõppesid 1995.a.

Kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt kanti hageja Tallinnas Xxxasuva kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 26.03.1996.a. Perekonnaseaduse (PkS) § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kuna hageja omandas vaidlusaluse kinnistu pärast abielusuhete lõppemist, siis oli kinnistu hageja lahusvara. 02.04.1997.a sõlmisid hageja ning HF AS ostu-müügilepingu, millega hageja müüs Tallinnas Xxx asuva kinnistu HF AS-ile 1 500 000 krooni eest. Maksekorraldusest nähtuvalt tasus HF AS 03.04.1997.a kinnistu ostuhinna

1 476 731 krooni ulatuses kostjale. Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2001.a otsusega mõisteti HF AS-ilt hageja kasuks tasumata müügihinna katteks 23 269 krooni ja viivis 2 617,76 krooni. Kuna HF AS tasus hageja lahusvaraks olnud kinnistu ostuhinna 1 476 731 krooni ulatuses kostjale, siis on kostja omandanud alusetult vara hageja arvel. Tsiviilkoodeksi §

477 lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.

Ebaõige on kostja seisukoht, et alusetult omandatud vara väljamõistmise nõue on aegunud. Hageja esitas hagi kohtusse 21.08.2003.a. 01.08.2007.a muutis hageja hagi. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja muutis nii hagi alust kui eset ehk esitas uue hagi. Hageja ei muutnud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, vaid üksnes täpsustas ja täiendas neid. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002.a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Kuni 30.06.2002.a kehtinud TsÜS 113 lg

1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2 ning alates 01.07.2002.a kehtiv TsÜS. Kuna hagi esitati kohtusse 21.08.2003.a, siis ei ole hageja nõue aegunud.

Hageja on nõudnud alusetult omandatud vara väljamõistmist summas 1 025 159 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi selle nõude osas rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 025 159 krooni.

Kohus leiab, et hageja nõue jagada Tallinnas Xxxasuva maja ehitamisele kulunud 451 572 krooni ühisvarana, tuleb jätta rahuldamata. PkS § 18 lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega tuleb käesoleval juhul ühisvara kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hagiavalduse kohaselt kulutati nimetatud summa maja ehitamisele enne abielusuhete lõppu. Seega puudus pooltel vaidlusalune rahasumma abielusuhete lõppemise ajal. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik maja ehitamisele kulutatud

451 572 krooni ühisvarana jagada.

Köögi „Carneval“ ning Husqvarna köögitehnika jagamise nõudest hageja loobus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Tulenevalt TsMS § 429 lg 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused nimetatud nõudest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et köögi „Carneval“ ning Husqvarna köögitehnika jagamise nõudest loobumise tuleb vastu võtta ning menetlus selles osas lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud

10 000 krooni. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 8000 krooni.

Hageja palus samuti kostjalt välja mõista riigilõivu. Harju Maakohtu 08.01.2008.a määrusega anti hagejale menetlusabi. Hageja vabastati riigilõivu tasumisest 34 500 krooni ulatuses alusetult omandatud vara väljamõistmise nõudelt. Hagejal endal tuli eelnimetatud nõudelt tasuda riigilõivu 5000 krooni ja hageja on selle tasunud. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna alusetult omandatud vara väljamõistmise nõudes kuulub hagi rahuldamisele, siis tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 5000 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 13 000 krooni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 sätestas, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna alusetult omandatud vara väljamõistmise nõudes kuulub hagi rahuldamisele, siis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 34 500 krooni.

Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja menetluskulude väljamõistmiseks.

Hageja palus otsuse pöörata viivitamatult täitmisele. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja ei ole põhjendanud otsuse viivitamata täitmise vajadust. Seetõttu tuleb hageja sellekohane taotlus jätta rahuldamata.

Indrek Soots kohtunik