3-07-2469/6 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2469 Haldusasi A.B. i kaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.12.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.B. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

10. detsembri 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 29.11.2007 esitas Tartu Vanglas vahi all viibiv A.B. Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses palub selle esitaja läbi vaadata küsimus, miks Eesti ametivõimud ei esitanud Vene Föderatsioonile 1995 tema väljaandmise taotlust. Kui see oleks esitatud, siis oleks ta saanud juba varem hakata kandma kriminaalkaristust ja poleks saanud 20.10.1995 sooritada kuritegu. Kaebaja palub kergemat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-07-10228, sest jättes 1995 väljaandmistaotluse esitamata, rikkusid Eesti ametivõimud seadust.

2. Tartu Halduskohus tagastas 10.12.2007 määrusega A. B. i kaebuse koos lisadega, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 11 lg 4). Määruse kohaselt ei ole kaebuses esile toodud ühtegi asjaolu, mida võiks tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada mõnd haldusakti või toimingut. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebuse esitaja, et halduskohus vaataks läbi küsimuse, miks ei esitanud Eesti ametivõimud 1995 seoses kriminaalasjaga taotlust kaebaja väljaandmiseks Vene Föderatsioonist. Kui selline taotlus oleks esitatud, siis kaebaja väitel ei oleks ta saanud 20.10.1995 toime panna kuritegu. Kaebaja palub kergemat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-07-10228, sest jättes 1995. aastal väljaandmistaotluse esitamata, rikkusid Eesti ametivõimud hooletu suhtumisega seadust. Halduskohus selgitas, et kriminaalasju lahendavad Eestis maakohtud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on võimalik välja tuua kõik asjaolud, mis kohtualuse arvates võiksid kergendada kohtu poolt määratavat karistust. Halduskohtul pole õigust sekkuda kriminaalasjade lahendamisse. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 146 on kohus oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt HKMS §-ile 4 lg 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A.B. esitas määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks halduskohtusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb läbi vaadata küsimus, miks Eesti ametivõimud ei esitanud Vene Föderatsioonile 1995 tema väljaandmise taotlust. Sellise tegevusega on õiguskaitseorganid seadust rikkunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

10. detsembri 2007 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis oleksid määruse tühistamise aluseks.

5. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et A. B. i poolt halduskohtule esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ning seetõttu on see põhjendatult koos lisadega ka kaebajale tagastatud. Kuna halduskohus on õigesti kaebuse tagastanud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata sellekohaseid põhjendusi. Nagu esialgses kaebuses halduskohtule, nii ka määruskaebuses ei ole esitatud ühtki asjaolu, mida võiks tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada mõnda konkreetset haldusakti või toimingut (haldusakti või toimingu kuupäev, milles see seisnes ja haldusakti andnud organ või toimingu teostanud ametiisik jms). A.B. soovib endiselt, et halduskohus kontrolliks, miks teda 1995 ei nõutud Eesti ametivõimude poolt välja Vene Föderatsioonist, sest tema arvates mõjutab see asjaolu karistuse määramist Viru Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-07-10228. Halduskohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et kriminaalasja kohtulikul arutamisel on võimalik välja tuua kõik asjaolud, mis kohtualuse arvates võiksid kergendada kohtu poolt määratavat karistust. Halduskohtul pole õigust sekkuda kriminaalasjade lahendamisse. Vastavalt Põhiseaduse §-ile 146 on kohus oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson