2-06-38921/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (4) Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Nxxx Lxxx hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et Vxxx Lxxx, sündinud xxx, isikukood: xxx, sünd on registreeritud Ida- Viru Perekonnaseisuosakonnas xxx.a kande nr xxx, põlvneb Axxx Mxx`ilst, sündinud xxx, isikukood: xxx).

3. Perekonnaseisuasutusel teha vastavasisulised muudatused lapse Vxxx Lxxx sünniaktis.

4. Välja mõista Axxx Mxxx`ilt Nxxx Lxxx kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 20. detsembrist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 01. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning alates 01. jaanuarist 2008 summas 2 1 75 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni tütre Vxxx Lxxx (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx.a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Otsus elatiste väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Välja mõista Axxx Mxxx`ilt ekspertiisitasu summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni riigituludesse.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtuasja number 2-06-38921 Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Nxxx Lxxx hagi Axxx Mxx`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

16. jaanuar 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Nxxx Lxxx (IK xxx)

Axxx Mxxx (IK xxx)

2 (4)

ASJAOLUD

1. Nxxx Lxxx esitas 20. detsembril 2006 kohtusse hagi Axxx Mxxx`i vastu alaealise lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 1998 veebruarist. Poolte kooselu lõppes 2001 aastal. Pooltel oli ühine majapidamine. Kooselust sündis xxx tütar Vxxx. Alaealine laps elab koos hagejaga ning on täielikult tema ülalpidamisel. Kostja materiaalselt last ei toeta.

3. Hageja palub tuvastada alaealise lapse Vxxx Lxxx põlvnemine Axxx Mxxx`ist. Välja mõista kostjalt elatis alates hagiavalduse esitamisest seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja vastus

4. Kostja 20. juunil 2007 esitatud vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja selgitab, et ei ole keeldunud lapsele elatise maksmisest, kuid seda tingimusel, et saab lapse kasvatamisest osa võtta. Hageja ei ole ise tunnistanud teda lapse isana. Kostja ülalpidamisel on tema uus elukaaslane koos pojaga. Kostjal on kohustused panga ees 1 500 krooni kuus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Eelistung

5. Eelistungil, mis toimus 19. novembril 2007 jäi hageja hagiavalduses toodud väidete ja nõuete juurde.

6. Kostja palub teostada DNA ekspertiis, kuna kahtleb oma isaduses. Kostja selgitab, et on nõus elatist maksma, kui saab lapsega kohtuda.

Asja käik

7. Kohus määras 29. novembril 2007 DNA ekspertiisi. Eesti Kohtuarstliku ekspertiisibüroo Ida- Eesti (EKEB Ida-Eesti osakond) osakond esitas 20. detsembril 2007 molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemuse vastuse, mille kohaselt on tõepärane, et Axxx Mxxx on Vxxx Lxxx bioloogilise isa, isaduse tõenäosus on 99,99999%.

Kohtuistung

8. Kohtuistungil, mis toimus 16. jaanuaril 2008 jääb hageja esitatud nõude juurde ning palub hagi rahuldada.

9. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja võtab õigeks, et on lapse isa, kuna ekspertiisiaktiga on see tuvastatud. Kostja palub elatise välja mõista alates ekspertiisiakti tegemisest, millega tuvastati isadus, kuna hageja ei luba lapsega kohtuda ning väitis, et ta ei ole lapse isa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

11. Põlvnemise tuvastamine

3 (4)

11.1 Kooskõlas PKS § 43 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.

11.2 Kohtu poolt on tuvastatud, et Vxxx Lxxx sünd xxx, sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas xxx, kande nr xxx /tl. 10/. Sünnitunnistusele on emana kantud Nxxx Lxxx, isa kohta kanne puudub. Eesti Kohtuarstliku ekspertiisibüroo Ida-Eesti (EKEB Ida-Eesti) osakonna poolt 20. detsembril 2007 esitatud molekulaargeneetilise ekspertiisi kohaselt on isaduse tõenäosus 99,99999%-i /tl. 77-81/.

11.3.Lapse ema Naxxx Lxxx esitas kohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamiseks.

11.4 Vastavalt PKS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

11.5 Kostja tunnistab, et on lapse isa ning vastuväited DNA ekspertiisi tulemuste osas ei esitanud.

11.6 PKS § 42 lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

12. Elatise nõue

12.1 Tuvastatud on, et alaealine laps Nxxx Lxxx põlvneb Axxx Mxxx`ist.

12.2. Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

12.3. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

12.4 PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2006.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1 500 krooni. Lähtuvalt 2007 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

12.5 Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja vastuväiteid elatise suuruse osas kohtule ei esitanud. Seega leiab kohus, et kuna kostja on elatise suuruse osas haginõuet tunnistanud on hageja nõue selles osas põhjendatud. Samuti ei analüüsi kohus sellekohaseid tõendeid.

12.6 Poolte vahel on vaidlus elatise väljamõistmise aja suhtes. Hageja palub elatist alates hagiavalduse esitamisest.

12.7. Kostja palub elatise välja mõista alates ekspertiisi tegemisest, kuna hageja ei luba lapsega kohtuda. Kostjale on kohtu poolt selgitatud, et lapsega suhtlemise korraldamiseks tuleb esitada vastavasisuline avaldus. Kostja kohtule avaldust lapsega suhtlemise korraldamiseks esitanud ei ole.

12.8 PKS § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, s.o. kostja kohustus maksta elatist tekib mitte seoses põlvnemise tuvastamisega, vaid seoses sellega, et laps, kelle jaoks elatist nõutakse, põlvneb temast alates sünnist. Põlvnemise

4 (4) tuvastamised on tagasiulatuva mõjuga ehk alates sünnimomendist. Seega elatise maksmise algus ei saa olla seotud ekspertiisiakti tegemisega ega lapsega suhtlemisest.

12.9. Kostja palub arvestada sellega, et tema ülalpidamisel on tema elukaaslane ning tal on pangast võetud laen. Kohus selgitab, et laenuga on kostja võtnud kohustusi, kuid saanud ka hüvesid, mille eest tuleb tasuda. Väide, et tema ülalpidamisel on elukaaslase laps, ei saa kohus elatise väljamõistmisel arvesse võtta, kuna antud juhul on tegemist kostjapoolselt vabatahtlikult võetud kohustusega ning bioloogilise lapse elatise osas nimetatud kohustust arvesse võtta ei saa.

13. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi, millega tuvastatakse lapse põlvnemine Axxx Mxxx`ist ning mõistab kostjalt välja elatise alates hagiavalduse esitamisest seadusega kehtestatud miinimummääras.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja nõue rahuldati täielikult. Eesti Kohtuarstliku ekspertiisibüroo Ida-Eesti (EKEB Ida-Eesti) osakonna poolt esitatud õiendi kohaselt moodustab DNA ekspertiisi hind 3 600 krooni. Kostja poolt on 24. novembril 2007 tasutud ekspertiisi eest ettemaksuna 1 800 krooni. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 1 800 krooni riigituludesse.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jääb hageja poolt makstud riigilõiv hageja kanda.

Kohtunik : / allkiri/

Ärakiri õige: