3-05-444/9 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-05-444 Haldusasi Aleksandr Sidorovi kaebus Murru Vangla tegevusele ja Murru Vangla direktori 23.detsembri 2004 käskkirja nr 136 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6.veebruari 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Sidorovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 15.jaanuar 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Sidorov Vastustaja Murru Vangla, esindaja Sven Ranniste

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 6.veebruari 2006 otsus muutmata ja Aleksandr Sidorovi apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, so 29.jaanuarist 2008.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Murru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes 23.detsembri 2004 käskkirjaga nr 136 kinnitati 2. eluosakonna kinnipeetavate päevakord (tl 64-65). Nimetatud käskkiri tunnistati kehtetuks Murru Vangla direktori 28.märtsi 2005 käskkirjaga nr 18. Murru Vangla direktori 31.mai 2005 käskkirjaga nr 24 (tl 29) tunnistati kehtetuks käskkirja nr 18 lisad 2-4 ning kinnitati kinnipeetavate eluosakondade päevakorrad.

3-05-444

2(4) 2. Aleksandr Sidorov esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla direktori 23.detsembri 2004 käskkiri nr 136 jalutuskäigu aja määramise osas. Kaebuse väidete kohaselt kinnitati Murru Vangla 23.detsembri 2004 käskkirjaga nr 136 2. eluosakonna uus päevakord, millega osakond isoleeriti. Nimetatud osakonnas viibinud kaebaja õigusi rikuti, kuna ta ei saanud vabalt liikuda. Liikumisvabadust piirati, st lühendati kinnipeetavate jalutuskäikudeks ettenähtud aega. Põhjendatud huviks on vaba liikumine lokaaltsoonis, et kompenseerida sanitaarnormidest mittekinnipidamist ning ära hoida negatiivset tegevust elublokis kinnipeetavate ja administratsiooni vahel. Direktori asetäitja vangistuse alal vaidlustatav tegevus seisneb kaevatava käskkirja andmises, millega isoleeriti 2. eluosakond, kus kaebaja tol ajal viibis.

3. Vastustaja vaidles kaebusele vastu: 1) vangla direktor ei ole 2. eluosakonda isoleerinud. Kuna kaebaja viitab teiste kinnipeetavate poolt toime pandud distsipliinirikkumistele, võib ta ekslikult arvata, et eluosakonna päevakorra muutmine võib tähendada VangS § 63 lg 4 mõttes isoleerimist. Viidatud säte lubab paigutada eraldi kambrisse rikkumise toimepannud kinnipeetava, kuid ei luba isoleerida kogu eluosakonda; 2) VangS paneb vanglale kohustuse lubada kinnipeetaval värskes õhus viibida 1 tund päevas (VangS § 55 lg 2). Kinnipeetaval on õigus liikuda kogu eluosakonna hoone piires äratusest öörahuni ning sellega on justiitsministri 30.novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 8 lg 1 nõue täidetud. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, vastab vangla sisekorraeeskirja § 10 nõuetele ning arvestab VangS-s sätestatud kinnipeetavate õigusi. Kinnipeetav ei saa loota, et ta saab terve päeva jalutada vangla territooriumil oma äranägemise järgi.

4. Tallinna Halduskohtu 6.veebruari 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) VangS § 8 sätestab kinnise vangla üldtingimused, mille kohaselt on kinnipeetaval lubatud äratusest kuni öörahu alguseni vabalt liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. VangS § 63 lg 3 keelab kollektiivsed distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et distsiplinaarsüüteo eest on ette nähtud individuaalne vastutus. VangS § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab sama seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VSE § 8 lg 1 reguleerib kinnipeetava õigust liikuda – kinnipeetaval on õigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval. VSE § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, rivistus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuurija spordiüritused jm ajad ning direktori vastuvõtuajad; 2) kaebaja leiab ekslikult, et käskkirjaga nr 136 isoleeriti 2. eluosakond, kus kaebaja viibis. Nimetatud käskkirjaga kinnitati 2. eluosakonna kinnipeetavate päevakord, mille kohaselt oli kl 15.05 – 16.05 ette nähtud jalutuskäik eluosakonna hoovis. Eeltoodu ei ole vastuolus VangS § 55 lõikega 2. Direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes tegevus käskkirja andmisel oli õiguspärane, kooskõlas seaduse ning vangla sisekorraeeskirjaga. Käskkiri anti

3-05-444

3(4) välja justiitsministri 11.juuli 2002 määrusega nr 41 kinnitatud Murru Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 alusel. Vaidlustatud käskkirja väljaandmise või selle sisu vastuolu seaduse ja alamalseisvate õigusaktidega kohus ei tuvastanud. Lisaks puudub kohtu hinnangul kaebajal haldusakti ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Kaebuse rahuldamiseks pole alust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Aleksandr Sidorovi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli kohtulik arutamine ebaobjektiivne ja puudulik. Kohus kohaldas materiaalõiguse norme vääralt. Vastustaja vastuväited on kohut eksitavad, sest Murru Vangla kodukord sätestas eluosakonna mõiste. Käskkirjal oli kollektiivse karistamise iseloom, sest käskkirja teatavaks tegemisel selgitati, et käitumise paranemise korral on jalutuskäigud lokaaltsoonis taas lubatud. Kohus neid kaebaja seletusi ja käskkirja andmise aluseid ei kontrollinud. Kõigi kinnipeetavate üheaegne jalutuskäik on maa-ala vähesuse tõttu praktiliselt võimatu; osa kinnipeetavatest tegeleb jalutuskäigu ajal füüsiliste harjutustega; spordiplats vähendab jalutamisvõimalusi veelgi. Vaba liikumise piiramine takistab kehakultuuriga tegelemist ja soodustab haigestumist. Kohus ei uurinud väiteid sanitaarnormide eiramise kohta, samuti väiteid, et 2. eluosakonna isoleerimine oli diskrimineeriv, sest 1. osakonnas uuendusi ei tehtud. Kohus ei nõudnud vastustajalt rikkumisi kinnitavaid tõendeid, ei kutsunud välja isikuid ütluste andmiseks, ei kaasanud kaasvastustajaid ja kolmanda isikuna Justiitsministeeriumi, ei andnud kaebajale võimalust taotleda esindajat. Asjast ei nähtu, et käskkiri oleks kinnitatud ministri poolt.

6. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.

8. Apellandi väited kohtu ebaobjektiivsuse ja asja puuduliku uurimise kohta on põhjendamatud. Kohus on kaasanud menetlusse asjakohase vastustaja. Justiitsministeerium ei ole asjas kolmas isik. Kohus on piisava põhjalikkusega selgitanud välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ega ole kaebaja menetlusõigusi piiranud. Kaebaja väiteid, nagu teinuks kohus takistusi riigi õigusabi taotluse esitamiseks, asja materjalid ei kinnita. Toimik taotlust ei sisalda, taotluse esitamist ei nähtu ka kohtuistungi protokollist ega kaebaja märkustest protokolli juurde (tl 66-68). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, et vaidlustatud käskkiri anti pädeva isiku poolt ning vastuolu seaduse ning seadusest alamalseisvate õigustloovate aktidega puudub. VSE § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla päevakava vangla direktor ning päevakava Justiitsministeeriumiga kooskõlastamise kohustust viidatud säte ette ei näinud. Et vangla päevakava on kodukorra osa, sätestab VangS § 105 lg 21 p 2 alles alates 1.veebruarist 2007.

3-05-444

4(4) 9. Vaidlustatud käskkirjaga kinnitati 2. eluosakonna kinnipeetavate päevakord, mis muuhulgas nägi ette jalutuskäigu kl 08.15 – 09.15 ja jalutuskäigu eluosakonna hoovis kl 15.05 – 16.05. Nimetatud käskkiri ei ole õigusvastane ning sellega ei ole kaebaja õigusi rikutud. Vangistuse täideviimise eesmärgi (VangS § 6 lg 1) saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel (VangS § 66 lg 1) on kinnises vanglas kehtestatud ranged kinnipidamistingimused. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlustatud käskkirjaga oli kinnipeetavale tagatud vanglasisene liikumisvabadus VangS-s ja VSE-s sätestatud ulatuses. VangS § 8 nägi ette, et kinnipeetaval on lubatud äratusest kuni öörahu alguseni vabalt liikuda vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades. VSE sätestas (§ 8 lg 1) vabalt liikumise kohana oma osakonna territooriumi. Kaebaja väited, et Murru Vangla kodukord määratles osakonnana lisaks hoonele ka selle juurde kuuluva aiaga ümbritsetud territooriumi ning et varem lubati õues viibida äratusest öörahuni, ei oma käskkirja seaduslikkuse kontrollimisel määravat tähtsust, sest VangS nägi ette liikumisõiguse VSE-s sätestatud kohtades ja seetõttu tuleb VSE §-s 8 sisalduvat osakonna mõistet sisustada VSE-st lähtudes. VSE § 5 lg 1 sätestas, et kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid. Seega peetakse VSE-s osakonnana silmas hoonet või hoone osa, kus asuvad kambrid. Osakonna või osakondade juurde kuuluv välisterritoorium ei ole osakond. Hoone osana, mis on eraldatud teistest hoone osadest eraldihoidmise põhimõtte tagamiseks, määratleb osakonna ka Murru Vangla direktori 22.aprilli 2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud Murru Vangla kodukorra kehtiv redaktsioon (p 6). Käskkirjaga oli kinnipeetavale tagatud ka VangS § 55 lõikest 2 tulenev õigus vähemalt ühetunnisele jalutuskäigule värskes õhus. Kaebaja väited kambri vähemalt 2,5 m2 suuruse põrandapinna väidetava tagamata jätmise kohta ei seondu vaidlustatud käskkirjaga. Väited diskrimineerimise kohta ei ole põhjendatud. Eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud erinevatele osakondadele erinevate päevakavade kehtestamine ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (tl 66 pöördel) on asja arutamisel, kus kaebaja väitis 2. eluosakonna piiratumaid võimalusi 1. eluosakonnaga võrreldes, vastustaja selgitanud 1. osakonna vabamaid liikumisvõimalusi sealsete kinnipeetavate töötamisega.

Lilianne Aasma

Oliver Kask

Ruth Virkus