2-07-9955/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2008.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-07-9955 Tsiviilasi BIGPAS hagi EK ja VK vastu 78 741.59 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGPAS (registrikood: XXX, asukoht: XXX), esindaja Airit Kasvand (XXX) Kostja: EK(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: VK(isikukood: XXX, töökoht: AS R , XXX) Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista EK ja VK solidaarselt võlgnevus 72 658.96 krooni (seitsekümmend kaks tuhat kuussada viiskümmend kaheksa krooni ja 96 senti) BIGPAS kasuks. 3. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord 1. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr XXXXXXXXXX) või Hansapangas (arve nr XXXXXXXXX) märkides viitenumbriks XXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud: riigilõivu kannavad kostjad EK ja VK solidaarselt.

2

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kättetoimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kostja I emale ja TsMS § 313 lg 2 alusel kostjale II isiklikult, mis on tõendatud toimikus olevate väljastusteadetega. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg-s 1 on sätestatud, et lepingut rikkunud lepingupoolel on kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus märgitud rahasumma (leppetrahv). VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult, kes rikub kohustust, kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik: