2-07-7375/1 · 2-07-7375/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-7375 Tsiviilasi VS’e hagi IB vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VS (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IB(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2008. a Istungil osalenud isikud Hageja VS Kostja IB RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Välja mõista IB’ilt VS’e kasuks igakuine elatusraha 2318 (kaks tuhat kolmsada kaheksateist) krooni poeg J-IB’i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 08.03.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni XXX.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud 08.03.2007.a. esitas VS kohtule hagi IB vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2318 krooni poja ülalpidamiseks alates 08.03.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja osalenud poja ülalpidamises ja kasvatamises alates 2002.a.

Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist poja ülalpidamiseks, kuid soovib osa võtta ka lapse kasvatamisest.

Kostja töötab välismaal, seega ei ole kostjal olnud võimalik lapse kasvatamisest osa võtta.

2 Kostja soovib osaleda oma lapse kasvatamises, kuid hagejal on uus perekond ning hageja ei võimalda kostjal pojaga suhelda.

Maakohtu põhjendused

J-IB’i sünnitunnistusega on tõendatud, et J-IB’i (sündinud XXX.a.) vanemateks on IB ja VS. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. 08.03.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse igakuise elatise saamiseks summas 2318 krooni XXX.a. sündinud poja J-IB’i ülalpidamiseks alates 08.03.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja on nõus maksma elatist poja ülalpidamiseks, kuid soovib osa võtta ka poja kasvatamisest. Kostja väitel töötab ta välismaal.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamisel osalenud ja kostja väitel töötab ta välismaal, siis asub kohus seisukohale, et kostja on võimeline maksma elatist poja J-IB’i ülalpidamiseks igakuiselt 2138 krooni alates 08.03.2006.a. kuni poja täisealiseks saamiseni.

Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks summas 2318 krooni alates 08.03.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. XXX.a.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma.

Taimi Kollom Kohtunik