2-05-23202/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2008.a, kell 15.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-05-23202 (kuni 01.01.2006.a nr 2-1652/05) Tsiviilasi A. K. hagi I. K. vastu elatise maksmise lõpetamiseks Menetlusosalised Hageja: A. K. (A. K., isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja: I. K. (I.K., isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja A. K. Resolutsioon Rahuldada A. Ko. hagi I. K.vastu elatise maksmise lõpetamiseks. Lõpetada elatise maksmisest Narva Linnakohtu 15.02.1999.a otsuse alusel alates 22.12.2005.a.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. jaanuaril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 1) kohaselt pooltel on kaks poega D. K., sünd xxx ja A.K., sünd. xxx. Pärast abielu lahutamist elasid pojad kostjaga, mistõttu mõisteti hagejalt välja kostja kasuks elatis laste ülalpidamiseks 1400 krooni kuus. Alates 2005.a oktoobrist on olukord muutunud. Poolte omavahelisel kokkuleppel ja vanema poja D.soovil hakkas elama D. hagejaga. Laps on hageja täielikul ülalpidamisel. Ta õppis

2 õppeaastal 2005/2006 Narva Soldina Gümnaasiumis "3-c" klassis. Kostja elab aeg-ajalt Jõhvis, aga enamasti välismaal (Hispaanias). Noorem poeg A. elab pidevalt Jõhvis - vahel koos emaga (millal ta viibib Eestis), vahel koos vanaemaga (kostja emaga), käib koolis Jõhvis. Vaatamata faktilisele olukorrale, on hageja sunnitud täitma Narva Linnakohtu 15.02.1999.a. otsuse ja maksma kostjale elatised kahele lapsele. Hageja on invaliid (70% töövõimetus). Tema terviseseisundi tõttu ei ole tal võimalik leida tööd. Hageja ainuke tulu on pension 1550 krooni kuus. Selleks, et täida 1999.a kohtuotsuse ja lisaks pidada ülal poega D.perioodiliselt müüb hageja oma vara (juba müüdud garaaž ja autod). Kostja on töövõimeline naine, töötab välismaal, lisaks saab lapsetoetuse (600 krooni kahele lapsele). Kostja ei osuta hagejale mingit materiaalset abi poja D. ülalpidamiseks ja ei soovi keelduda elatise saamisest. Selle tulemuseks hagejaga elav poeg D.on varaliselt vähem kindlustatud kui kostja juures elav poeg A..

Hageja palub lõpetada elatise väljamõistmine kostja kasuks laste D. ja A. ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamise päevast.

Kostja vastus hagiavaldusele

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tõlge tlk 35) kostja hagi ei tunnista. Käesoleval hetkel elab A. K. juures poeg D.K., teine poeg A. K.elab Kohtla-Järvel kostja ema T.G. juures. Hageja kannab raha üle mõlemale lapsele ja A. K. ei kanna elatist üle isegi ühele lapsele – A.. A.K.väide, et tal ei ole peale pensioni sissetulekut on vale, tal on palk, millest saab maksma elatist. A.K. soovimatuse tõttu maksta täies ulatuses elatist (1400 krooni), on kostja sunnitud töötama välismaal, lapsed aga elavad ilma emata, kuigi kostja soov on elada ja töötada kodus Eestis. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hageja arvamus kostja vastuse kohta

Hageja kirjalikus arvamuses (tlk 35) kostja vastuse kohta ei nõustu I. K.. seisukohaga. 2005.a sügisest I.K. läks elama Hispaaniasse, lapsed jäid hagejaga. 2006.a. novembrist noorem poeg A. hakkas õppima koolis Kohtla-Järvel ja seoses sellega elab vanaema (kostja ema) juures, aga vanem poeg D. jätkuvalt elab hagejaga. Kuni 2006.a septembrini I. K. saatis hagejale raha laste ülalpidamiseks, aga pärast seda kostja ei osuta mingi abi. Tema väide sellest, et ta saadab hagejale raha, on vale. Hageja isegi annab nooremale pojale A., kes elab Kohtla-Järvel, 300 krooni igakuiselt. Hagejal on teada, et kostja kannab raha oma emale A. ülalpidamiseks. Arvestades, et vanem poeg on hageja täielikul ülalpidamisel, ei pea hageja mõistlikuks maksma kostjale, kes ei kasvata lapsi, elatist. Kostja varaline seisund on parem, kui hagejal. Kostja ise tunnistab, et Hispaanias tal on hea sissetulek. Hageja on invaliid, tema ainuke sissetulek on pension 1900 krooni + 600 krooni lastetoetus (millest annab 300 krooni A.) ning aeg-ajalt tasud juhuslikelt töödelt. Vaatamata sellele, ta ei nõua kostjalt elatusraha D.ülalpidamiseks. Hageja palub rahuldada hagi ja vabastada ta elatise maksmisest.

Kohtuistung

Enne kohtuistungit 16.10.2007.a ülekuulatud T. G. kinnitas, et tema tütar I.K. elab Hispaanias. Tütre pojad elavad A.K. juures, poeg D.elab isa juures alates septembrist 2005.a, poeg A. elab isa juures suvest 2007.a. I.K.aitab materiaalselt. Laste sõnud saadab ta raha Hispaaniast ning saadetised, paneb raha ka laste arveldusarvetele. Oma tütrega ema ei suhtle. Tütar läks Hispaaniasse 2003.a, Eestisse tuleb 2-3 kuuks aastal. Kui tuleb Eestisse, siis peatub oma vanema poja juures Kohtla-Järvel.

3

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Seletas, et pärast abielu lahutamist sõitis kostja Hispaaniasse töötama. Lapsed elasid vanaema juures Kohtla-Järvel. Alates 2004.a vanem poeg elab pidevalt hageja juures. Pärast käesoleva hagi esitamist 2005.aasta lõpus tuli poeg A.hageja juurde. Tollest ajast elas ta hageja juures kuni ema tuli tagasi Hispaaniast ning võttis ta enda juurde. 1.klassi lõpetas A. Kohtla-Järvel. Praegu on kostja jälle Eestis. Poeg A. läks umbes 07.jaanuaril 2008.a tema juurde elama. Lastele kostja ütles, et suvel võtab neid Hispaaniasse. Kostja toob Hispaaniast väga vähe raha, tal jäävad võlgnevused korteri üüri eest. Aastal 2006 kandis kostja raha arveldusarvele üle. Kostja tellis mõned tarbed kataloogi Antilla kaudu vanema poja nimele ning saatis hageja arveldusarvele raha selleks, et osta need tarbed välja. 2007.a lõpus oli kostjalt viimane ülekanne. Hagejalt praegu ei mõisteta elatist välja, alates 2004.a. Hageja palub lõpetada elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kohtule mõlema lapse peale, kuna vanem poeg elab tema juures, teine laps elab ema juures. Hageja invaliidsuspension on praegu 2788 krooni, tal on 90% töövõimetust. Tööl saab miinimumpalka. Alates 2005.a lõpust saab lapsetoetuse mõlemale lapsele. Hagejal on krunt Aiandusühistus Jugla 2, korter, auto VW Passat, ehitusaasta 1994. Kostjal vara ei ole. Kostja ema müüs siin oma korteri ning ostis Jõhvis 2-toalist ja Kohtla-Järvel 3-toalist korterit. Ühe vormistas enda nimele, teise kostja esimesest abielust poja nimele. Kostja sissetulekutest ei tea midagi. Algul Hispaanias koristas kostja maju, viimasel ajal töötas internetkohvikus kassapidajana. Laste sõnul sai kostja eelmisel aastal elamisluba Hispaanias. Taotleb asja sisulist läbivaatamist ilma kostja kohalolekuta.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud. Kohtukutse sai ta isiklikult kätte 11.01.2008.a.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, ära kuulanud hageja seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva pahagrafi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad mud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus tegi kindlaks, et Narva Linnakohtu 15.02.1999.a otsusega mõisteti hagejalt välja kostja kasuks elatise laste D. K., sünd xxx.a ja A. K., sünd. xxx.a ülalpidamiseks 1400 krooni kuus. 20.01.2006.a. Viru Maakohtu määrusega peatati täitemenetlus A. K.Narva Linnakohtu 15.02.1999.a otsusega nr 2-941/99 I.K. kasuks elatise võlgnevuse kohta.

4 Enne kohtuistungit 16.10.2007.a ülekuulatud T.G. kinnitas, et tema tütar I.K. elab Hispaanias. Tütre pojad elavad A. K. juures, poeg D. elab isa juures alates septembrist 2005.a, poeg A. elab isa juures suvest 2007.a. I. K.aitab materiaalselt. Tütar läks Hispaaniasse 2003.a, Eestisse tuleb 2-3 kuuks aastal. Kui tuleb Eestisse, siis peatub oma vanema poja juures Kohtla-Järvel.

Panga konto väljavõte kinnitab, et lapsed elavad hageja juures. Kostja teeb veebruarist 2006 hageja pangaarvele raha ülekandmise.

Kohus leiab, et lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja on töövõimetu. Tal on 90% töövõime kaotus. Alates 2005.a lõpust saab hageja lapsetoetuse mõlemale lapsele. Kohus jõuab arvamusele, et lapsed elavad hageja juures ning ta täidab laste ülalpidamise kohustusi täies ulatuses vabatahtlikult. Seoses sellega puuduvad alused elatise hagejalt kostja kasuks väljamõistmiseks. Hagiavaldus kulub rahuldamisele.

Kohus selgitab pooltele, et PkS § 61 lg 7 kohaselt võib kohus, kui käesoleva 6.lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista.

Menetluskulud

Hageja esitas kohtule hagi 22.12.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid.

13.03.2006.a määrusega vabastati A. K. täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel I. K. vastu. Enne 01.01.2006.a kehtinud TMS § 64 lg kohaselt 1) Riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. (2) Kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. (3) Kui hagi rahuldati osaliselt ja kostja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus hagejalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata osaga. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 7 hagihind määratakse maksete lõpetamise hagis – allesjäänud maksete summaga, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Antud hagihinna suurusest lähtudes (16 800 krooni) tuleb tasuda riigilõivu 1 250 krooni, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt riigi tuludesse.

Natalja Losevtsova Kohtunik