2-06-23957/21 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-23957 Tsiviilasi V.J hagi D.J vastu lastele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 01.veebruari 2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.J apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.J (ik xxxxxxxxxxx; x); Kostja D. J (ik xxxxxxxxxxx; x)

RESOLUTSIOON 1. Jätta Pärnu Maakohtu 01. veebruari 2007 otsus muutmata. 2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada D.J poolt alates 18.05.2006 laste ülalpidamiseks laste arvetele makstud summasid.

Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused 1. V.J palus D.Jlt välja mõista tütarde A ja N ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 18.05.2005- 17.05.2006 eest elatusraha kummagi tütre ülalpidamiseks 9410 krooni ja tütre M

2(6) ülalpidamiseks 16 760 krooni; 18.05.2006-31.12.2006 eest igale lapsele 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007 igale lapsele 1800 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kooli lõpetamiseni. 2. Hagi põhjenduste kohaselt on pooltel kolm alaealist last: A. J (sünd xx.xx.xxxx), N. J (sünd xx.xx.xxxx) ja M. J (sünd xx.xx.xxxx). Lapsed elavad hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Tütar A õpib 7. klassis ja muusikakoolis klaverit, samuti täiendavalt eesti ja inglise keelt eraõpetaja juures ning võtab osa arvutiringist. A on haiged silmad ja lamppöidsus, ta on allergiline ja astmaatiline ning vajab aeg-ajalt inhalaatorit. Tema ülalpidamiseks kulub kuus 4359 krooni. Tütar N õpib 5. klassis ja muusikakoolis viiulit, samuti täiendavalt eesti ja inglise keelt eraõpetaja juures ning võtab osa arvutiõpetuse tundidest. Ka tema on allergiline. Tema ülalpidamiseks kulub kuus 3754 krooni. Tütar M käib lasteaias ja õpib muusikakooli ettevalmistusklassis. M õpib koos õdedega eesti ja inglise keelt eraõpetaja juures ning võtab osa arvutiringist. Ml on lamppöidsus ning ta vajab ortopeedilisi jalanõusid. Tema ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 3551 krooni. Hageja igakuine töötasu on 2000 krooni, millele lisandub peretoetus. Kostja töökoht ja töötasu ei ole hagejale teada. Kostja poolt elatusraha maksmine ei ole piisav ega regulaarne. Kostja tasus elatusraha tunduvalt alla alammäära. Kostja tegi ülekandeid 01.04.2005-24.11.2006 tütar A pangakontole kokku 14 000 krooni ja tütar N pangakontole kokku 14 000 krooni. 20.11.2006 tegi N. J ülekande kummalegi lapsele 500 krooni. Kostja tütar Mle raha üle ei kandnud. Kostja ei ole töövõimetu ja töötuna arvelevõtmine ei saa olla aluseks elatusraha väljamõistmata jätmisele või selle suuruse vähendamisele. Hageja nõustus elatise väljamõistmisel arvestama kostja ja tema ema poolt lastele makstud elatisraha.

Kostja vastuväited 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja maksab regulaarselt elatusraha laste ülalpidamiseks vastavalt võimalustele. Kostja ei tööta alates 2002.aastast ja tema sissetulekud on juhuslikku laadi, samuti aitab ta oma ema. Vanemad aitavad teda laste ülalpidamisel. Ajavahemikul 01.01.2005-31.05.2006 tasus kostja tütarde ülalpidamiseks 29 200 krooni. Pangakonto väljavõttest nähtub, et maksed toimusid regulaarselt. Kostja ostis vanematele tüdrukutele mobiiltelefonid, sülearvuti ja rulluisud. Kostja tahaks rohkem osaleda laste kasvatamisel, kuid hageja ja hageja sugulased takistavad teda. 07.05.2001 kohtuotsusega poolte abielu lahutati ja lapsed jäeti ema kasvatada. Elatist kohus välja ei mõistnud, kuna kohus tuvastas, et kostja ja tema vanemad annavad lastele piisavalt elatist. Sellegipoolest maksis kostja regulaarselt raha laste ülalpidamiseks. Alguses tasus ta raha hageja arvele, aga kuna hageja raha laste vajadusteks ei kasutanud, hakkas ta raha kandma laste endi arvele. Käesoleval ajal on kostja töötu. Hageja näidatud summad laste ülalpidamiseks on ülepaisutatud ja tõendamata, hageja netopalk on 2 295 krooni. Lapsed on terved ega vaja eriravi.

Maakohtu otsuse põhjendused 4. Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis D.Jlt välja elatusraha V.J kasuks nende lapse A. J (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks perioodi eest 18.05.2005- 17.05.2006 1350 krooni, 18.05.2006-31.12.2006 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx; lapse N. J (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks perioodi eest 18.05.2005–17.05.2006 1350 krooni, 18.05.2006–31.12.2006 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx; lapse M. J (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks 18.05.2005–17.05.2006 16 200 krooni, 18.05.2006–31.12.2006 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007 1800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Kohus jättis menetluskulud D.J kanda. 5. Maakohus tuvastas, et pooltel on kolm alaealist last: A. J (sünd. xx.xx.xxxx), N. J (sünd. xx.xx.xxxx) ja M. J (sünd. xx.xx.xxxx). Lapsi kasvatab ema. Kostja pangakonto

3(6) väljavõtetest nähtub, et ta on tasunud laste A ja N pangakontodele raha 2005.a mais kummalegi 1000 krooni, juunis kummalegi 1000 krooni, augustis kummalegi 2000 krooni, septembris kummalegi 600 krooni, oktoobris kummalegi 750 krooni, novembris kummalegi 750 krooni, jaanuaris 2006.a kummalegi 500 krooni, veebruaris kummalegi 250 krooni, märtsis kummalgi 500 krooni, mais kummalegi 1500 krooni, juunis kummalegi 750 krooni, juulis kummalegi 750 krooni, augustis kummalegi 250 krooni, septembris kummalegi 750 krooni, oktoobris kummalegi 1000 krooni, novembris kummalegi 250 krooni. Kostja esitas maksekorraldused, mille kohaselt tasus ta laste arvele 11.01.2007 kummalegi 750 krooni ja tema ema tasus 20.12.2006 kummalegi lapsele 1000 krooni. Hageja nõustus nende summade arvestamisega elatusraha väljamõistmisel. Lapsele M J kostja elatusraha ei tasunud. 6. Alates 01.01.2005 on elatusraha miinimummäär lapsele 1345 krooni, alates 01.01.2006 1500 krooni ja alates 01.01.2007 1800 krooni. Hageja palus kostjalt elatise laste ülalpidamiseks välja mõista miinimummääras. Seaduseandja loeb antud elatusraha summa lapse kohta põhjendatud kulutuseks. Kostja ei esitanud mõjuvaid põhjuseid, et elatusraha summat vähendada alla miinimummäära. Kostja on töövõimeline meesterahvas ja ta ei tõendanud, et tal ei ole olnud võimalik tööd leida alates 2002.aastast. Kostja võttis end töötuna arvele pärast seda, kui hageja esitas elatise nõude. Kostjal sissetulekute olemasolu tõendab see, et ta tasus elatist laste ülalpidamiseks alla alammäära. Kostja ei esitanud kohtule andmeid ega tõendeid oma sissetulekute kohta. Kostja on võimeline endale tööd leidma ja lastele elatusraha tasuma hageja nõutud ja seadusandja kehtestatud miinimummääras. 7. Kostja tasus lastele elatusraha, kuid mitte igakuuliselt regulaarselt ega piisavalt. Seega on alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist, arvestades maha tasutud summad. Hagi esitati 18.05.2006. Hageja nõustus arvestama kostja ja tema ema poolt laste arvele tasutud summasid. Kostja tasus maist 2005.a kuni kohtuistungi päevani laste N ja A kummagi arvele 13 350 krooni. Kostja ema tasus kummagi lapse arvele 20.11.2006 500 krooni ja 20.12.2006 1000 krooni. Seega tasuti kokku kummalegi lapsele 14 850 krooni. Hageja palus perioodi eest aasta enne hagi esitamist välja mõista 1350 krooni lapse kohta s.o kokku summas 12x1350=16 200 krooni. Selle perioodi eest on tasumata 16 200-14 850=1350 krooni N ja A ülalpidamiseks ning 16 200 krooni M ülalpidamiseks, mis tuleb kostjalt välja mõista. Perioodi eest 18.05.2006-31.12.2006 tuleb iga lapse ülalpidamiseks välja mõista 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007 1800 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

Apellatsioonkaebuse põhjendused 8. D. J palus kohtuotsuse tühistada. Kostja nõustus tasuma igale lapsele elatist 850 krooni kuus. Kaebuse põhjenduste kohaselt leidis kohus vääralt, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. Kohus jättis tähelepanuta kostja esitatud dokumentaalsed tõendid. 07.05.2001 otsuses tuvastas Pärnu Maakohus, et kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust oma võimaluste piires ja puudub alus elatise väljamõistmiseks. Hageja viidatud otsust ei vaidlustanud ja kostja jätkas lastele elatise tasumist tema võimaluste piires. Kostja esitas kohtule konto väljavõtted, millest nähtub, et kostja täidab ülalpidamiskohustust. Kohus rikkus TsMS § 5 lg-t 2 ja § 7.

9. Väär on kohtu seisukoht, et kostja ei esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta. Kostja esitas maksuameti väljavõtte ja konto väljavõtted, kus nähtuvad kostja sissetulekud. 10. Kohus viitas, et kostja ei tasunud elatusraha tütar Mle. Hageja rääkis lastele, et kostja ei maksa raha nende ülalpidamiseks, mistõttu hakkas kostja raha kandma laste arvele, kuid tütar Mle ei olnud võimalik avalda arveldusarvet, kuna pangas võib avada konto alates 5. eluaastast. Kostja avas Mle konto niipea, kui M sai 5-aastaseks. Asjaolu, et kostja kandis

4(6) raha A ja N arveldusarvetele, ei anna alust arvata, et kostja tasus elatisraha üksnes nendele lastele. Kohus jättis nimetatud asjaolud tähelepanuta. 11. Kohus ei arvestanud hageja varalist seisundit. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et tema kulutused ületavad sissetulekuid, millest järeldub, et hageja ei kanna laste ülalpidamiskulusid. Kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi. 12. Kohus viitas, et kostja võttis ennast töötuna arvele pärast seda, kui hageja esitas elatise nõude. Kohus ei arvestanud kostja väitega, et kostja võeti töötuna arvele pärast seda, kui kostja (täpsemalt tema ema) oli kustutanud oma võlgnevuse Maksuja Tolliameti ees. Kohus ei arvestanud, et kostja on kunstnik ning tal on küllaltki raske tööd leida. Füüsilist tööd ei ole kostjal võimalik teha tema tervisliku seisundi tõttu, mille kohta kostja esitab tõendi. Kostja ei esitanud maakohtule tõendit tervisliku seisundi kohta, sest tal ei olnud ravikindlustust ja ei olnud võimalik arsti juurde minna, samuti polnud põhjust tõendada oma tervislikku seisundit. 13. Põhjendamatu oli elatise väljamõistmise tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist. Kostja tõendas, et ta täitis laste ülalpidamiskohustust.

Vastus apellatsioonkaebusele 14. V.J ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik 15. Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2007 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 01.02.2007 otsus osas, millega maakohus mõistis D.Jlt V.J kasuks välja tagasiulatuvalt elatise perioodi 18.05.2005-17.05.2006 eest A. J ülalpidamiseks 1350 krooni, N. J ülapidamiseks 1350 krooni ja M.J ülapidamiseks 16 200 krooni. V.J nõue D.J vastu perioodi 18.05.2005- 17.05.2006 eest elatise saamiseks jäeti rahuldamata. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu 20.11.2007 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2007 otsus ja asi saadeti ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 16. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

17. Vaidlust ei ole selle üle, et pooltel on kolm alaealist last: A. J (sünd. xx.xx.xxxx), N. J (sünd. xx.xx.xxxx) ja M .J (sünd. xx.xx.xxxx). Lapsi kasvatab hageja. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja antud elatis ei ole piisav ja seda ei ole makstud regulaarselt, mistõttu oli hagi rahuldamine õige.

18. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Ülalpidamiskohustuse mittekohaseks täitmiseks on ka see, kui lahuselava vanema poolt ülapidamiseks antu ei ole piisav. Hageja ongi hagiavalduses väitnud, et kostja poolt laste ülalpidamiseks antud raha ei ole piisav, arvestades laste vajadusi. Maakohus on hageja väitega nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei lükka ümber kohtu poolt tuvastatut. Kostja viidatud Pärnu Maakohtu 07.05.2001 otsusega tuvastatu, et ta täidab ülalpidamiskohustust, ei välista

5(6) käesoleva hagi rahuldamist. Nimetatud kohtuotsuses tuvastati, et kostja on täitnud 2000. aastal ülalpidamiskohustust, kuid antud juhul on hagiavaldus esitatud 2006. aastal. Vahepeal on lapsed kasvanud ning ka nende vajadused suurenenud.

19. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtul on õigus ja kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist, mida maakohus on ka teinud. Iseenesest asjaolu, et kohustatud isikul puudub palk või muu sissetulek, ei vabasta teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest. Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole arvestanud tema poolt esitatud tõendeid sissetulekute kohta. Kostja on esitanud kohtule Maksuja Tolliameti tõendi, mille kohaselt puudus tal 01.01.2005.- 01.01.2006 maksustatav tulu, kuid tema enda poolt esitatud pangaväljavõtetest nähtub, et arvele on pidevalt makstud sularaha. Eeltoodust saab järeldada, et kostjal on olemas sissetulek, millest maksta lastele elatist.

20. Kostja leiab, et kohus ei arvestanud otsuse tegemisel hageja sissetulekutega, mis on kostja arvates suuremad kui hageja ise on väitnud. Vastavalt Pärnu Noorte Tehnikamaja tõendile (t/lk 56) on hageja töötasu keskmiselt 2300 krooni kuus, millele lisandub peretoetus. On õige, et sellest ei piisa hagiavalduses väljatoodud laste vajaduste katteks. Hageja on selgitanud, et teda aitavad vanemad, kuna hageja elab koos lastega oma vanemate juures. Hageja halb majanduslik seis ei ole aluseks, et vähendada kostjalt miinimummääras väljamõistetud elatist. Kostja on küll väitnud, et ta on töötu, kuid samas ei ole ta välja toonud oma mittetöötamise objektiivset põhjust. Apellatsioonkaebusele lisatud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 30.03.2007 tõendist tuleneb, et kostjal ei soovitata seljaja jalavalude tõttu suuri koormusi, kuid kolleegiumi arvates ei saa sellest järeldada kostja töövõimetust, mis oleks aluseks PKS § 61 lg 6 p 1 järgi elatise väljamõistmiseks alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud alammäära. Kostjal on võimalus teha töid, mis ei ole seotud suurte koormuste teisaldamisega. Kostja ei ole tõendanud ka muude PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolude esinemist, mis tingiks elatise väljamõistmist alla alammäära. Elatise väljamõistmisel seadusega kehtestatud miinimummääras loetakse, et lapse minimaalsed vajadused on väljamõistetuga kaetud, mistõttu lapse vajaduste täiendav tuvastamine ei ole vajalik.

21. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist olnud põhjendamatu. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega on tagasiulatuvalt elatise saamise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on 23. 04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Riigikohtu varasema seisukoha kohaselt (vt Riigikohtu 30. 11.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04) on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. 20.11.2007 käesoleva tsiviilasja kohta tehtud otsuses leidis Riigikohus, et kohus võib hageja nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud

6(6) piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuna maakohus tuvastas, et kostja maksis laste ülalpidamiseks elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt, oli maakohtu poolt PKS § 70 lg 2 kohaldamine antud juhul õige. Maakohus arvestas elatise tagasiulatuval väljamõistmisel kostja poolt vanematele lastele tasutud elatisega, seega on kostjapoolset elatise maksmise kohustuse osalist täitmist otsuse tegemisel arvestatud.

22. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on ta kandnud lastele raha üle ka pärast hagi esitamist 18.05.2006. Hageja on nõustunud neid summasid arvestama elatise katteks. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada makstud summad maha hagejale väljamakstavast elatisest.

23. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostja kanda, kelle kahjuks otsus tehti.

Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav