2-07-6457/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07- 6457 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Reet Allikvere Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Natalja Kovaljova vastu 79945.20 krooni võla ja viiviste saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.11.2007 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Balti Investeeringute Grupi Pank AS apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Hageja lepinguline esindaja: Kristi Vink, Rüütli 23, 51006 Tartu, e-post:juristid@big.ee Kostja Natalja Kovaljova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: x); registreeritud aadress x

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 06.11.2007 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 18.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla 40 000 krooni, intressi 5977,95 krooni, viivise 4067,25 krooni, leppetrahvi 8 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahjuhüvitise 21 000 krooni, s.t kokku 79 945,20 krooni.

Kostja seisukoht 2. Kostjale kirjalikku vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus 3. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis Natalja Kovaljovalt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks välja 58 945,20 krooni. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel

2 või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5. Maakohus mõistis kostjalt välja tagastamata krediidi 40 000 krooni, tasumata intressi 5977,95 krooni, viivise 4067,25 krooni, leppetrahvi 8 000 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning jättis rahuldamata nõude kahjuhüvitise 21 000 krooni saamiseks. Kohus leidis, et hagejal ei saanud tekkida kahju saamata jäänud intressi näol. VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s.t krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule. 6. Kohus leidis, et ülejäänud osas on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud, rahuldas kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

Apellatsioonkaebuse põhjendused 7. Hageja vaidlustas otsuse osas, millega kohus jättis kahjuhüvitise 21 000 krooni välja mõistmata. Apellant palub teha selles osas uue otsuse, millega välja mõista 21 000 krooni. Ülejäänud osas palub apellant jätta kohtuotsuse muutmata. 8. Kaebuse põhjendustel kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. 9. Kohus on rikkunud otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kahjuhüvitise välja mõistmata. Alusetu on viide VÕS § 416 lg-le 3. Nimetatud sätte järgi vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda on apellant ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 10. Ringkonnakohus leiab, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse

3 põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 11. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust. 12. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel.

U.Loonurm A.Tänav R.Allikvere