3-07-1821/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1821 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus L.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist

– L.T. (sünd. xx xx xxxx. a Leedus Kaunases) Kohtuistungi toimumise aeg

25. jaanuar 2008. a Resolutsioon Pikendada L.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega ja anda luba tema kinnipidamiseks kuni 25. märtsini 2008. a /HKMS § 29/. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt 04. veebruaril 2008. a /HKMS § 30, § 471/.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.T. peeti kinni 29. juulil 2007. a piirivalve poolt ja uurimisel tuvastati, et ta ületas 28. juulil 2007. a ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri. L.T.l puudub kehtiv reisidokument. Vene Föderatsioon on 31. juulil 2007. a keeldunud L.T. vastuvõtmisest, sest tal puudub Vene kodakondsus. Neil asjaoludel paigutati isik Tartu Halduskohtu 31. juuli 2007. a määrusega nr 3-07-1539 väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmist võimaldavate dokumentide saamiseni, kuid mitte rohkem kui kaheks kuuks, alates 31. juulist 2007. a. 2. Kodakondsusja Migratsiooniamet (KMA) pöördus 23. augustil 2007. a Välisministeeriumi konsulaarosakonna poole palvega edastada Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale Tallinnas L.T. tagasivõtutaotlus. 03. septembri 2007. a vastusest nimetatud palvele selgus, et Vene Föderatsiooni Suursaatkond on noodiga teatanud, et Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahelise tagasivõtulepingu küsimusi menetleb Vene Föderaalne Migratsiooniteenistus ning kõik taotlused tuleb edaspidi esitada diplomaatilisi kanaleid pidi Vene Föderaalse Migratsiooniteenistusele. Lisaks sellele teavitati ka sellest, et kodakondsuseta isikute dokumenteerimist praegusel hetkel ei käsitleta. 11. septembril 2007. a täitis L.T. Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse taotlusankeedi ning 12. septembril 2007. a pöördus KMA Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonna poole palvega osutada abi L.T. dokumenteerimisel. Neil asjaoludel Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2007. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1821 pikendati kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra kuni 28. novembrini 2007. a. 3.

19. novembril 2007. a edastas Keskkriminaalpolitsei KMA-le Interpoli Venemaa osakonna täiendava vastuse, milles teatatakse, et L.T. kohta pole Moskva linna ja Ivanovo oblasti politsei kriminaal-, aadressiega üheski muus registris ühtegi märget. Et L.T.le ei olnud väljastatud riigipiiri ületamist võimaldavat reisidokumenti, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei olnud võimalik, pikendas Tallinna Halduskohus 26. novembri 2007. a määrusega L.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks antud luba veel tähtajaga kuni 26. jaanuar 2008. a. 4. KMA esitas 22. jaanuaril 2008. a Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada L.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega taas 2 kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le 25. Taotlust põhjendatakse lisaks eelmärgitule asjaoluga, et 28. novembril 2007. a pöördus KMA korduvalt oma kirjaga Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole kaasabi palvega, saamaks andmeid L.T.le reisidokumendi väljastamise hetkeseisu kohta, kuid KMA ei ole sellele kirjale veel vastust saanud. 5. Kohtuistungil KMA esindaja toetas jätkuvalt esitatud kirjalikku taotlust. Uue asjaoluna lisas Aleksei Kuznetsov, et Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonnast saadud suulise info põhjal on saadetud järelepäring Magadani, saamaks kinnitust L.T.l sissekirjutuse olemasolu kohta. Kui see saadakse, saab L.T. automaatselt Vene kodakondsuse ja seejärel ka reisidokumendi. L.T. ei soovinud taotluse läbivaatamisel osaleda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et KMA taotlus L.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel alustel ja motiividel.

2. VSS § 2 lg 1 järgi Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 14 lg 3 kohaselt ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Vastavalt VSS § 18 lg-le 1 väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates, tulenevalt sama seaduse § 23 lg-st 1, kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsusja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi. Vastavalt VSS § 26 lg-tele 1 ja 2 väljasaadetava kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 4. peatükis sätestatud korras kohtuistungil. Seega kohus, kooskõlas HKMS §-s 29 sätestatuga, annab loa haldustoiminguks määrusega.

3. L.T.l puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. L.T. tuli riigipiiriseadust (§ 9 ja 111 lg 3) ning välismaalaste seadust rikkudes ebaseaduslikult Eestisse. Tema väljasaatmiseks Eestist ei ole tarvis teha lahkumisettekirjutust, riigist lahkumise kohustus tuleneb vahetult seadusest. Asja materjalidest ei nähtu, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu. Interpoli andmetel on isik olnud sisse kirjutatud Magadani oblastis kuni 1994. aastani ning tal oli 1987. aastal Venemaal väljastatud pass, mis tunnistati kehtetuks 2005. a. Käesoleval ajal on endiselt väljaselgitamisel L.T. Venemaal elamise fakt 1992. aastal ja sellest tulenevalt tema kuuluvus Vene Föderatsiooni kodakondsusesse. Et L.T.le ei ole praeguseks veel väljastatud riigipiiri ületamist võimaldavat reisidokumenti, siis ei ole tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist võimalik. Samuti puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et L.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates 31. juulist 2007. a on proportsionaalne abinõu saavutamaks tema väljasaatmine Vene Föderatsiooni ning L.T. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega tuleb seaduses ettenähtud ulatuses pikendada.

Hurma Kiviloo kohtunik