2-07-16636/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (6)

Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Kxxx Pxxx`e hagi rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et Mxxx-Lxxx Pxxx, sündinud xxx, isikukood: xxx, (sünd o registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 06. jaanuaril 2005.a kande nr 4, )põlvneb Vxxx Rxxx`ist, ( sündinud xxx, isikukood: xxx).

3. Perekonnaseisuasutusel teha vastavasisulised muudatused lapse Mxxx-Lxxx Pxxx`e sünniaktis.

4. Välja mõista Vxxx Rxxx`ilt Kxxx Pxxx`e kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 26. aprillist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 01. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 summas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning alates 01. jaanuarist 2008 summas 2 238 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa) krooni kuus kuni tütre Mxxx-Lxxx Pxxx`e (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx .a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Otsus elatiste väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuasja number 2-07-16636 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kxxx Pxxx`e hagi Vxxx Rxxx`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 09. jaanuar 2008

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

K. P. (IK xxx)

Pxxx Pxxx(volikirja alusel)

Vxxx Rxxx(IK xxx)

Mxxx Kxxx (volikirja alusel)

2 (6) Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. Kxxx Pxxx esitas 26. aprillil 2007 kohtusse hagi Vxxx Rxxx`i vastu alaealise lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos alates 2004 veebruarist. Poolte kooselu lõppes mais 2004. Pooltel oli ühine majapidamine. Kooselust sündis xxx tütar Mxxx-Lxxx. Kostja ei ole eitanud lapse põlvnemist temast. Alaealine laps elab koos hagejaga ning on täielikult tema ülalpidamisel. Kostja materiaalselt last ei toeta.

3. Hageja palub tuvastada alaealise lapse Mxxx-Lxxx Pxxx`e põlvnemine Vxxx Rxxx`ist. Välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 877 krooni.

Hageja on esitanud kohtule taotluse põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiisi läbiviimiseks.

Kostja on nimetatud taotlusega nõustunud.

Kostja vastus

4. Kostja 26. juunil 2007 esitatud vastuses hagi ei tunnista. Kui tuvastatakse, et kostja on lapse isa, on kostja nõus maksma elatist, kuid mitte hageja poolt nõutud summas. Kostja leiab, et hageja väited lapsele tehtavate kulutuste osas on põhjendamata, kuna laps ei ole erivajadustega. Sotsiaalministeeriumi uuringute kohaselt kulub kuni 6 aastasele lapsele 1 875 krooni kuus. Uurimuse kohaselt on järgnevate aastate vastava summa leidmiseks põhjendatud kasutada tarbijahinna indeksit, mis 2006 moodustas 4,4%, seega ülalpidamiskohustused 2 099 krooni. Kostja leiab, et hageja arvestused on põhjendamatult suured ja puudub reaalne vajadus elatise määramiseks üle seadusest tuleneva alammäära.

5. Kostja leiab, et kohtukulude väljamõistmine on põhjendamatu, kuna hageja ei ole pöördunud kohtuvälise lahenduse saamiseks kostja poole.

Asja käik

6. Kohus määras 15. oktoobril 2007 DNA ekspertiisi. Eesti Kohtuarstliku ekspertiisibüroo Ida- Eesti (EKEB Ida-Eesti osakond) osakond esitas 02. novembril 2007 molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemuse vastuse, mille kohaselt on tõepärane, et Vxxx Rxxx on Mxxx-Lxxx Pxxx`e bioloogilise isa, isaduse tõenäosus on 99,99999%.

Kohtuistung

7. Kohtuistungil, mis toimus 09. jaanuaril 2008 jääb hageja esitatud nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Palub elatise välja mõista aasta enne hagiavalduse esitamist. Hageja esindaja seletuste kohaselt ei ole kostja last üldse materiaalselt toetanud. Lapsele tehtavate kulutuste tabelis nähtub palju kulub lapsele kuus. Kõik kommunaalmaksed on arvestatud kahega. Hageja saab miinimumpalka ning omab kahetoalist korterit, muud vara ei oma. Elatis, mida hageja nõuab, on suunatud lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja kohtuvälise kokkuleppega ei nõustunud. Kostjapoolse laenukohustusega ei saa arvestada.

3 (6)

8. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus, et on lapse isa, kuna ekspertiisiaktiga on see tuvastatud. Kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras, kuna laps ei ole erivajadustega, siis on nõude suurus üle miinimumsumma on põhjendamata ja elatise väljamõistmist aasta enne hagiavalduse esitamist seaks teda raskesse majanduslikku olukorda. Kulutuste nimekirjas toodud oste ei tule teha igal aastal. Kulutused on üle paisutatud. Hageja poolt esitatud nimekiri on standardnimekiri, mis ei näita tegelikke vajadusi. Kostja lähtub Riigikohtulahendist nr 3-2-1-7-05 ning sotsiaalministeeriumi uuringust. Kostjalt nimetatud summa väljamõistmisel jääb kostja majanduslikult raskesse olukorda, kuna hagi rahuldamisega on kostjalt juba võlg 2006 aastast ning võlgnevuse likvideerimiseks on kostja kohustatud laenu võtma. Kulutuste nimekiri on tehtud 2007 aasta kulutuste osas, kuid hageja soovib elatist 2006 aasta aprillist. Kostja omab kahetoalist korterit ja sõiduautot BMW 1994 aasta väljalase. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMs § 164.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Põlvnemise tuvastamine

10.1 Kooskõlas PKS § 43 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.

10.2 Kohtu poolt on tuvastatud, et Mxxx-Lxxx Pxxx xxx, sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 06. jaanuaril 2005, kande nr 4 /tl. 6/. Sünnitunnistusele on emana kantud Kxxx Pxxx, isa kohta kanne puudub. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Ida-Eesti (EKEB Ida- Eesti) osakond 02. novembril 2007 esitatud molekulaargeneetilise ekspertiisi kohaselt on kostja isaduse tõenäosus 99,99999%-i /tl. 81-86/.

10.3.Lapse ema Kxxx Pxxx esitas kohtule hagiavalduse lapse põlvnemise tuvastamiseks Vxxx Rxxx.

10.4 Vastavalt PKS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

10.5 Kostja tunnistab, et on lapse isa ning vastuväited DNA ekspertiisi tulemuste osas ei esitanud.

10.6 PKS § 42 lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

11. Elatise nõue

11.1 Seega on kohus tuvastanud, et alaealine laps Mxxx-Lxxx Pxxx põlvneb Vxxx Rxxx`ist.

11.2. Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

11.3. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

4 (6) 11.4 PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2006.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1 500 krooni. Lähtuvalt 2007 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

11.5 Hageja palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 2 877 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi lapse täisealiseks saamiseni.

11.6 Kostja esitab vastuväiteid elatise väljamõistmise alguse suhtes, põhjendades seda, et nõue seab teda raskesse majanduslikku olukorda. Kostja tunnistab, et on lapse isa ja nõustub elatise väljamõistmisega miinimumsummas, seega leiab kohus, et kostja võtab hagi osaliselt õigeks.

Kohus selgitab, et kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes täitnud, on hagejal õigus saada elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist vastavalt PKS § 70 lg 2.

11.7 Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub elatist summas 2 877 krooni. Kostja on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

12. Alljärgnevalt hindab kohus poolte majanduslikku olukorda.

13. OÜ Mascarena /tl. 18, 71/ tõendi kohaselt on hageja töötasu jaanuar 2007 – 3 621 krooni ja veebruar – 1 640 krooni, märts - 3 408 krooni, aprill – 3 749 krooni, mai – 3 408 krooni; juuni 4 686 krooni, juuli – 4260 krooni, august – 2 769 krooni. Hageja tunnistab, et tema igakuine töötasu moodustab 4 686 krooni. /tl. 3/. Maksuja tolliameti tõendi /tl, 34/ kohaselt saab Kxxx Pxxx tulu alates 01. jaanuarist 2007 alljärgnevalt: OÜ Poljus jaanuar – 1182 krooni; Eesti Haigekassa veebruar – 1 680 krooni; OÜ Mascarena veebruar – 3 621 krooni; OÜ Mascarena märts – 1640 krooni; Eesti Haigekassa märts – 1 680 krooni. Virumaa Pensioniameti tõendi /tl. 38/ kohaselt on Kxxx Pxxx`ele määratud peretoetus 1 200 krooni (sealhulgas lapsetoetus 300 krooni, üksikvanema toetus 300 krooni ning lapsehooldustasu 600 krooni) kuni 31.12.2007. Peale isaduse tuvastamist hakkab hageja saama lapsetoetust summas 300 krooni kuus.

14. Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevanduse tõendi /tl. 100/ kohaselt moodustab kostja töötasu mais 2007 kuni oktoober 2007 summas 60 843 krooni. Seega keskmiselt moodustab kostja töötasu 10 000 – 11 000 krooni.

15. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele maalapsele kulub

1 875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

16. Uurimuse kohaselt on järgnevate aastate vastava summa leidmiseks põhjendatud kasutada tarbijahinna indeksit. Eesti Statistikaemaseti veebilehel (http://www.stat.ee) avaldatud tarbijahinnaindeksi alusel on vajalike ülalpidamiskulude määrad alljärgnevad: 2004 indeks 3% - ülalpidamiskulu 1 931 krooni; 2005 indeks 4,1% - ülalpidamiskulu 2 010 krooni;

5 (6) 2006 indeks 4,4% - ülalpidamiskulu 2 099 krooni; 2007 indeks 6,6% - ülalpidamiskulu 2 238 krooni. Seega ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 119 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

17. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PKS § 49, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas.

18. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud lapsele tehtavate kulutuste summat. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Seega lasub hagejal kohustus tõendada 2 234 krooni ulatuses lapsele tehtavaid kulutusi.

19. Hagiavalduses välja toodud arvestuse kohaselt kulub kommunaalmaksudele kuus 614,83 krooni, seega lapse osa moodustab 307,42 krooni. Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude tabeli kohaselt kulub lapsele keskmiselt 4 409,50 krooni. Hageja leiab, et lapse ülalpidamiseks ühes kuus on vaja vähemalt 4 716,84 krooni (4 409,50 krooni+307,42 krooni).

20. Hageja poolt on kohtule esitatud Eesti Energia arved /tl. 9-10/, millede kohaselt moodustavad oktoober 2006 summas 73 krooni; 01. november 2006 summas 89,40 krooni; 29.november 2006 summas 70,50 krooni; 01. jaanuar 2007 summas 70,50 krooni. KÜ Jõhvi Veski 4 arvete kohaselt kohustus hageja tasuma kommunaalmakseid september 2006 summas 227.05 krooni, oktoober 2006 summas 241,06 krooni; november 2006 summas 426,61 krooni, detsember 2006 summas 699,02 krooni, jaanuar 2007 summas 1 320,92 krooni ning veebruar 2007 summas 1 388,68 krooni /tl.11- 13/. Kokku on KÜ Jõhvi Veski 4 tõendi /tl. 20/ kohaselt tasunud hageja 2 982,41 krooni. Jõhvi Vallavalitsuse arvete kohaselt on hageja kohustunud tasuma lasteaiatasu: oktoober 2006 summas 189 krooni; november 2006 summas 200 krooni, oktoober 2006 summas 200 krooni, detsember 2006 summas 121 krooni, november 2006 summas 77 krooni ja detsember 2006 summas 73,55 krooni /tl. 14-16/. Kaabeltelevisiooni teatise kohaselt /tl. 17/ kohustus hageja tasuma viie kuu eest ajavahemikul september 2006 kuni jaanuar 2007 summas 142,26 krooni. Esitatud AS Eesti Gaasi kviitungite kohaselt /tl. 19/ on hageja tasunud gaasi eest septembris ja oktoobris kokku 152 krooni.

21. Hageja poolt esitatud Hansapanga tõendi /tl. 21/, mis tõendab, et hageja on saanud pangalt õppelaenu, mille jääk on 28 032 krooni ning ta omab krediitkaarti limiidiga 10 000 krooni, jätab kohus tähelepanuta, kuna laenudega on isik saanud ka hüvesid, mida on õppelaenu puhul kasutanud õppimiseks, mis loob paremad väljavaated tasuvama töö leidmiseks. Krediitkaart on hagejale andnud võimaluse kasutada tagatiseta panga raha vabaaja tagasimaksega kuni 01. juulini 2008.

22. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et hageja keskmine sissetulek on väiksem kui lapsele tehtavad kulutused, seega hageja poolt esitatud kulutused kolmeaastasele lapsele on liiga suured, sest hageja ise ei ole suuteline neid kulutusi ka kuni kohtuotsuse tegemiseni kandma. Kohus märgib, et kulutusi saab teha sellises suuruses, mida reaalselt omatakse.

6 (6)

23. Kostja poolt esitatud konto väljavõte ja Hansapanga teatise laenude kohta /tl. 101-110/ jätab kohus tähelepanuta, sest laenudega on kostja saanud endale hüvesid, mida saab reaalselt kasutada. Konto väljavõte kajastab kostja rahade liikumist, mitte tema reaalselt majanduslikku olukorda. Samas märgib kohus, et kuna hageja palub elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ning elatise väljamõistmisel tekib koheselt kostjal elatise võlgnevus võib hageja nõude täielikul rahuldamisel tekkida olukord, kus kostja ei suuda reaalselt ka käesoleva aasta elatist tasuda.

24. Kohus selgitab hagejale, et kuigi kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, ei saa kohus panna kostjat otseselt raskesse majanduslikku olukorda, mis võib kaasa tuua olukorra, kus seoses makseraskuste tekkimisega halvendatakse kostja majanduslikku olukorda ning seoses sellega ka poolte ühise lapse olukorda.

25. PKS § 61 lg 4 muudatus ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

26. Kostja tunnistab, et lapse kulutustel tuleks lähtuda sotsiaalministeeriumi uuringust. Käesoleva aasta kohaselt kulub ülalpidamiskohustuseks 2 238 krooni. Kohus selgitab kostjale, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Seega leiab kohus, et antud juhul sotsiaalministeeriumi uuringust tulenevat summat ei saa jagada võrdselt mõlema lapsevanema osas, sest kostja on majanduslikult paremini kindlustatud.

27. Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne haginõude esitamist seadusega kehtestatud miinimummääras ning alates käesolevast aastas summas, mis nähtub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ülalpidamiskulude uurimuse summast, s.t. 2 238 krooni (vt p.16).

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbi pool oma menetluskulud ise.

Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige: