3-07-1146/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1146

Haldusasi AS-i Rõngu Mahl kaebus põllumajandusministri 30. märtsi 2007. a käskkirja nr 92 õigusvastaseks tunnistamiseks ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteate nr 12-5/176 tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Rõngu Mahl; Vastustaja – põllumajandusminister; Vastustaja – Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel osas, milles põllumajandusministri 30. märtsi 2007. a käskkiri nr 92 ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteade nr 12-5/176 on vastavalt põllumajandusministri 26. juuli 2007. a käskkirjaga nr 172 ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse

9. oktoobri 2007. a otsusega nr 12-5/363 kohtumenetluse ajal kehtetuks tunnistatud.

2. Lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel osas, milles taotletakse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteate nr 12-5/176 tühistamist.

3. Jätta kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata osas, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks põllumajandusministri 30. märtsi 2007. a käskkiri nr 92 ning Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteade nr 12- 5/176. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandusministri 30. märtsi 2007. a käskkirjaga nr 92 määrati üleliigse laovaru tasu seaduse (ÜLTS) § 10 lg 1 ja § 23 lg 4 alusel AS-i Rõngu Mahl põllumajandustoodete ülekandevaru ja üleliigne laovaru.

2. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteate nr 12-5/176 kohaselt peab AS Rõngu Mahl maksma üleliigse laovaru tasu 69 005 krooni 30 päeva jooksul arvates maksuteate kättetoimetamisest. Üleliigse laovaru tasu arvutamisel võeti aluseks põllumajandusministri 30. märtsi 2007. a käskkirjaga nr 92 määratud ananassimahla (Brix´i arvuga üle 20 kuni 67, suhkrulisandita; KN kood 2009 49 99) üleliigne laovaru 1136 kg ja õunamahla (Brix´i arvuga üle 67, muu; KN kood 2009 79 19) üleliigne laovaru 15 149 kg.

3. AS Rõngu Mahl palub 4. juunil 2007. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada põllumajandusministri 30. märtsi 2007. a käskkiri nr 92 õigusvastaseks ja tühistada Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteade nr 12-5/176. Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1. Suhkru kasutamist äriühingus tuleb vaadelda nagu riigi puhul, s.o suhkru osas tervikuna, mitte iga tootegrupi osas eraldi.

2. Käskkiri on osaliselt vastuolus määrusega 1972/2003, kuna üleliigne laovaru on määratud ka nendele tootegruppidele, mida ei ole määruse art 4 lg 5 loetletud (ananassimahl ja õunamahl).

3. Rikutud on uurimisprintsiipi, kuna arvesse ei ole võetud andmeid õunamahla tootmismahu kasvu kohta perioodil 1. mai 2004. a – 1. mai 2005. a.

4. Maksuteade on õigusvastane, kuna see tugineb põllumajandusministri õigusvastasele käskkirjale.

5. Maksuteade rikub kaebaja õigusi, kuna ta ei soovi tasuda õigusvastaselt määratud maksu. Maksuteate õigusvastasuse tuvastamiseks on tarvis tuvastada põllumajandusministri käskkirja õigusvastasus.

4. Põllumajandusministri 26. juuli 2007. a käskkirjaga nr 172 tunnistati kehtetuks 30. märtsi 2007. a käskkiri nr 92 osas, millega määrati kirssidest džemmi, keedise, želee, marmelaadi, püree ja pasta, suhkrusisaldusega üle 30% massist (v.a. homogeniseeritud tooted alamrubriigist 2007 10) (KN kood 2007 99 31) ülekandevaru suuruseks 117 kg ja üleliigse laovaru suuruseks 741 kg. Selles osas palub põllumajandusminister haldusasja menetluse lõpetada, ülejäänud kaebuse osas palub jätta kaebuse rahuldamata. Määrusega 60/2004 on kooskõlas suhkru ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramine ettevõtja tasandil iga põllumajandustoote kohta eraldi. Ananassimahl ja õunamahl on määruse 1972/2003 objektid ja seega põllumajandustooted ÜLTS § 2 tähenduses. Uurimisprintsiipi pole rikutud. Kaebuse esitajal ei ole põhjendatud huvi esitada kaebust põllumajandusministri käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks.

5. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus palub lõpetada asja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu või jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt sai kaebaja maksuteate kätte 2. mail 2007. a, millest tulenevalt on 5. juunil 2007. a esitatud kaebus mittetähtaegne. Põllumajandusministri

30. märtsi 2007. a käskkiri nr 92 on eelhaldusakt maksuteate suhtes ning kuni käskkiri kehtib, on maksuteade õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Põllumajandusministri 26. juuli 2007. a käskkirjaga nr 172 tunnistati kehtetuks 30. märtsi 2007. a käskkiri nr 92 osas, millega määrati kirssidest džemmi, keedise, želee, marmelaadi, püree ja pasta, suhkrusisaldusega üle 30% massist (v.a. homogeniseeritud tooted alamrubriigist 2007 10) (KN kood 2007 99 31) ülekandevaru suuruseks 117 kg ja üleliigse laovaru suuruseks 741 kg.

Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 9. oktoobri 2007. a otsusega nr 12-5/363 tunnistati Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteade nr 12-5/176 kehtetuks osas, mis tuleneb põllumajandusministri 26. juuli 2007. a käskkirjast nr 172, s.o põllumajandustoote KN koodiga 2007 99 31 üleliigse laovaru 741 kg pealt määratud üleliigse laovaru tasu summas 3542 krooni.

Kuna mõlemad kaevatavad haldusaktid on kohtumenetluse käigus osaliselt kehtetuks tunnistatud, tuleb haldusasja menetlus kehtetuks tunnistatud osas lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.

7. Kohus on seisukohal, et AS-i Rõngu Mahl kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteate nr 12-5/176 tühistamiseks on esitatud tähtaega rikkudes.

Nähtuvalt tlk 129 asuvast väljastusteate koopiast ja AS Rõngu Mahl 21. jaanuari 2008. a omaksvõtust sai kaebaja esindaja (tegevdirektor A. Annus) Lõuna maksuja tollikeskuse poolt 30. aprillil 2007. a postitatud kirja kätte allkirja vastu 2. mail 2007. a. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et osundatud postisaadetisega edastati kaebajale 30. aprilli 2007. a maksuteade nr 12-5/176. Kohtule ei ole esitatud väidet, et samal ajal, s.o 30. aprilli 2007. a paiku oleks vastustaja edastanud kaebajale väljastusteatega veel muid dokumente peale käesolevas asjas vaidlustatud maksuteate. Eespooltoodu alusel tuleb lugeda tuvastatuks, et Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse

30. aprilli 2007. a maksuteade nr 12-5/176 tehti AS-ile Rõngu Mahl teatavaks 2. mail 2007. a.

Vastavalt HKMS § 9 lõikele 1 tuli tühistamiskaebus kohtule esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 1. juunil 2007. a. Kaebuse esitaja viidatud MKS § 54 lg 6 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, sest kaevatava haldusakti kättetoimetamiseks ei kasutatud MKS § 54 lõikes 2 ettenähtud võimalust saata dokument lihtkirjaga juriidilise isiku registrisse kantud aadressil. MKS § 54 lõikes 6 sätestatud fiktsioon kehtib ainult juhul, kui maksuhalduri dokument saadeti lihtkirjaga. Juhul kui maksuhaldur teeb haldusakti teatavaks allkirja vastu või posti teel väljastusteatega, algab kaebetähtaja kulgemine vastavalt HKMS § 9 lõikele 1 alates dokumendi faktilisest kättesaamisest.

Kohus leiab, et seaduse eesmärgi ja mõtte kohaselt ei pea maksuhaldur juriidilisele isikule dokumentide kättetoimetamisel tingimata kasutama MKS § 54 lõikes 2 ettenähtud moodust. MKS § 52 lg 1 ls

2 kohaselt võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Puudub mõistlik põhjus, miks ei võiks juriidilisele isikule maksumenetluses dokumente kätte toimetada nt allkirja vastu või väljastusteatega posti teel. See on maksukohustuslase jaoks igal juhul soodsam ja kindlam moodus ning ei riku kuidagi tema õigusi. Siiski tuleb märkida, et juhul kui maksukohustuslane eksib allkirja vastu teatavaks tehtud maksuhalduri otsuse vaidlustamise korral kaebetähtaja arvutamisel selle tõttu, et ta tugines MKS § 54 lõikele 6 ja arvas, et kaebetähtaeg hakkab kulgema viiendal päeval pärast ümbrikul olevat postitemplit, võib see eksimus vastavalt asjaoludele olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Käesolevas asjas pole aga kaebuse esitaja tähtaja ületamise põhistamisel sellisele eksimusele tuginenud.

AS Rõngu Mahl esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteate nr 12-5/176 tühistamiseks 4. juunil 2007. a, s.o 3 päeva pärast tähtaja möödumist. Kuna tähtaja ennistamist ei ole vaatamata kohtu ettepanekule taotletud, tuleb menetlus selles osas lõpetada HKMS § 12 lg 3 alusel.

8. Kohus leiab, et tuvastamistaotluste osas on kaebuse eesmärgi saavutamine võimatu. Selles osas on kaebus õiguslikult ilmselgelt perspektiivitu isegi juhul, kui kaebuse faktilised väited osutuksid tõendatuks. Tuvastamistaotlused tuleb jätta HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

AS Rõngu Mahl esitas 4. juunil 2007. a kohtule kaebuse põllumajandusministri käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja maksuteate tühistamiseks. Juba Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2007. a käiguta jätmise määruses selgitati kaebajale, et esitatud kujul ei vii kaebus selle esitajat sihile. Põllumajandusministri käskkiri, millega määrati üleliigse laovaru suurus, on eelhaldusakt maksuteate suhtes ja määrab vältimatult kindlaks maksukohustuse suuruse. Kaebaja huvi kohtuasjas on vabaneda maksukohustusest. Põllumajandusministri käskkirja õigusvastaseks tunnistamine ei too aga kaasa maksukohustusest vabanemist. Seni kuni kehtib eelhaldusakt, on õiguspärane ja kehtiv ka sellele tuginev põhihaldusakt. Isegi kui kohus tunnistaks põllumajandusministri käskkirja õigusvastaseks, ei tooks see kaasa maksuteate õigusvastasust. Maksuteate õiguspärasus sõltub sellest, kas eelhaldusakt kehtib või mitte, aga mitte sellest, kas eelhaldusakt on õiguspärane või mitte. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks eelhaldusakti andmise regulatsioon üldse mõttetuks. Riigikohtu 19. juuni 2001. a määruses nr 3-3-1-38-01 ja 15. oktoobri 2002. a määruses nr 3-3-1-48-02 on selgitanud, et juhul, kui eelhaldusakt muudab lõpliku haldusakti andmise vältimatuks või loob õiguslikult vajalikud eeldused lõpliku haldusakti andmiseks või kui muudel põhjustel on tõenäoline, et eelhaldusakt toob kaasa lõpliku haldusakti andmise, peab oma õigusi kaitsta sooviv isik esitama kaebuse eelhaldusakti tühistamiseks HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud tähtajal. Kohtule teadmata põhjustel AS Rõngu Mahl õigel ajal tühistamiskaebust põllumajandusministri käskkirja peale ei esitanud. Kohus leiab seega, et alusetud ja kehtivale õigusele mittetuginevad on kaebuse väited selle kohta, et kaebaja põhjendatud huvi põllumajandusministri käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks seisneb selles, et õigusvastasuse tuvastamine toob kaasa maksuteate õigusvastasuse.

26. novembril 2007. a kohtule esitatud avalduses märkis kaebaja, et taotleb alternatiivselt maksuteate õigusvastaseks tunnistamist; põhjendatud huviks on otsustada hiljem kahju hüvitamise nõude esitamine. Kohus on seisukohal, et nii põllumajandusministri käskkirja kui maksuhalduri maksuteate õigusvastaseks tunnistamiseks puudub kaebajal HKMS § 7 lõikes 1 ettenähtud põhjendatud huvi. Nimelt on võimalik kahjunõue – seadusevastase maksuotsusega tekitatud kahju hüvitamine – välistatud tulenevalt RVastS § 7 lõikest 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. See säte väljendab kahju hüvitamise üldist põhimõtet, et kannatanu ei tohi lasta hooletult endale kahju tekkida olukorras, kus kahju tekkimist on iseenesest võimalik vältida. Maksuvaidlustes on võimalik kahju ära hoida alusetu maksunõude tähtaegse ja korrektse vaidlustamisega, s.o ettenähtud korras tühistamiskaebuse esitamisega. Kohtule ei ole kohtupraktikast teada ühtegi juhtumit, mil maksuotsuse kaebetähtaja ületanud maksukohustuslase on saavutanud maksuotsuse täitmisega tekkinud kahju hüvitamise. Hüvitise väljamõistmine oleks taolises olukorras ilmselgelt otseses vastuolus RVastS § 7 lõikega 1. Kohus leiab, et võimaliku kahjunõude esitamise võimalusele viitamine on käesoleval juhul ilmselgelt otsitud ja perspektiivitu.

9. Arusaamatu on AS-i Rõngu Mahl 26. novembri 2007. a taotlus lugeda kaebus (juhul kui kohus leiab, et kaebus esialgse maksuteate peale on mittetähtaegne) esitatuks Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 9. oktoobri 2007. a maksuteate nr 12-5/363 peale osas, millega jäeti muutmata Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 30. aprilli 2007. a maksuteade nr 12-5/176. Ehkki 9. oktoobri 2007. a tunnistati varasem maksuteade osaliselt kehtetuks, ei too see asjaolu kaasa kaebetähtaja uuesti kulgema hakkamist esialgse haldusakti peale osas, mida hiljem pole muudetud ja mis kehtib edasi. Sisuliselt on tegemist ikkagi kaebusega 30. aprilli 2007. a maksuteate nr 12-5/176 peale, mille osas on kohus käesoleva määrusega haldusasja lõpetanud.

Villem Lapimaa