2-07-43876/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2008. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-07-43876 Tsiviilasi R.K. hagi A. M. vastu elatise nõudes lapsele Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. K. (IK xxx; elukoht: xxx)

Hageja esindaja: S.G. (IK xxx), volikirja alusel

Kostja: A.M. (IK xxx; elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

08. jaanuar 2008. a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista A. M. elatis R. K. kasuks alaealise poja D.K. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni alates 11. oktoobrist 2007. a kuni D. K. täisealisuseni s.o. kuni xxx a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures elatis ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäära.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Kohtumenetlused

1. Viru Maakohtu menetluses oli A. M. hagi R. K. vastu põlvnemise tuvastamiseks (tsiviilasja nr 2-07-24328). Avalduses taotles hageja tuvastada, et 26. mail 2007. a sündinud laps D. K. põlvneb hagejast.

2. Menetluse ajal esitas R. K. vastuhagi A. M. vastu elatise väljamõistmiseks lapsele ja lapse elukoha kindlaksmääramiseks.

3. R. K. võttis A.M. nõude põlvnemise tuvastamiseks õigeks ning Viru Maakohtu 18.10.2007. a õigeksvõtuotsusega hagi rahuldati ning tuvastati, et D. K. põlvneb A. M.

4. R. K. vastuhagist eraldati iseseisvasse menetlusse hagi elatise nõudes lapsele (tsiviilasja nr 2-07-43876, käesolev asi) ja hagita menetluse asjana nõue lapse elukoha kindlaksmääramiseks (tsiviilasja nr 2-07-43890). Viimatinimetatud avaldus on menetluses ja käesoleval ajal sisuliselt lahendamata.

II Hagiavaldus ja põhjendused

5. Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist hagi kohtusse esitamisest alates igakuise elatusrahana 3 000 krooni.

6. Hagi põhjenduste kohaselt pooltevahelised suhted lõppesid 2007. a juunis, kostja läks perekonna juurest ära, poeg D. elab koos hagejaga ning kostja mitte mingisugust abi lapse ülalpidamiseks ei osuta. Poeg on täielikult hageja ülalpidamisel. Hageja on vanemapuhkusel. Hageja igakuine sissetulek on 4 200 krooni – peretoetus 600 krooni ja vanemahüvitis 3 600 krooni. Teisi sissetulekuid hagejal pole. Poja ühe kuu ülalpidamiskulud on keskmiselt 3 930 krooni.

Kostjal on stabiilne sissetulek, kuu keskmine sissetulek on ca 10 000 krooni ning kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole.

III Kostja vastus

7. Kirjalikus vastuses hagile (tl 14) tunnistas kostja hagi osaliselt.

8. Kostja oli nõus maksma elatist lapse ülalpidamiseks 40% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (* 2007. a kuupalga alammäär 3 600 krooni, 40% sellest oli 1 440 krooni, elatise alammäär 1 800 krooni) ning taotleb, et kostja kanda jääksid lapsele mänguasjade ja rõivaste ostmise kulud. Vastuse kohaselt puudub kostjal elamispind, ta on sunnitud seda üürima, kogu 4-aastase kooselu ajal soetatud vara jättis kostja hagejale, kostja on hagejale 2007. a juunis ja juulis raha lapse ülalpidamiseks hagejale üle kandnud.

IV Kohtuistung

9. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ning taotles elatise 3 000 krooni väljamõistmist alates kohtule elatisehagi esitamisest. Kostja on vastuses kohtule lapse elukoha määramise avalduses märkinud, et tal pole materiaalseid probleeme. Palgatõendi kohaselt on kostja keskmine brutopalk 8 615 krooni, hageja pole võimeline kandma lapse ülalpidamiskulusid võrdselt pooleks, sest tema sissetulek on kostja sissetulekust käesoleval ajal ligikaudu poole väiksem.

10. Kostja nõustus elatise maksmisega 40% kuupalga alammäärast (2008. a kuupalga alammäär 4 350 krooni, 40% sellest on 1 740 krooni, elatise miinimumsuurus on 2 175 krooni). Kostja selgitas, et tema palk kõigub ja oleneb makstavatest preemiast ja töömahust. Kui kostjalt välja mõista elatis 3 000 krooni, ei ole kostjal võimalik last vabatahtlikult toetada, kuid kostja soovib last ka vabatahtlikult üleval pidada, lapsele asju osta. Pealegi on hagejal olemas korteriomand, kostjal kinnisvara ja eluase puudub. Kostjal on vajalik osta kõik elamiseks, oma elu edasi korraldada, soetada eluase.

Hiljem kostja nõustus maksma elatist seadusega sätestatud miinimummääras, vastavalt perekonnaseaduse §-le 61 lg 4.

V Kohtu põhjendused

11. Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt.

12. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

13. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas ulatuses, on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Elatise hagi esitab lapsevanem lapse huvides. Pooled ei vaidle selle üle, et nende perekondlikud suhted lõppesid peale lapse sündi (2007. a suvel). Kostja on maksnud lapse ülalpidamiskulude katteks peale lahkuminekut raha kahel korral (juunis 2007. a 3 000 krooni ja juulis 2007. a 1 500 krooni (tl 27-28). Peale seda ning ka alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (kohtumenetluse ajal) kostja last materiaalselt toetanud ei ole. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.

14. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise miinimumsumma 2007. a oli 1 800 krooni, 2008. a 2 175 krooni).

15. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja võime lapsele ülalpidamist vajalikul määral anda on käesoleval ajal piiratud (vanemapuhkusel viibimine) ning kostja ülalpidamisvõime on praegusel ajal parem kostjal. Ülalpidamisvõime arvestamisel tuleb lähtuda poolte hetkel olevatest püsivatest sissetulekuallikatest ja arvestada ülalpeetavate arvu.

Hageja ülalpidamisvõime on 2 100 krooni (/sissetulek/ 4 200 krooni : 2 /hageja ise ja 1 laps/). Kostja ülalpidamisvõime on 4 307 krooni (8 615 : 2). Seega on kostja ülalpidamisvõime käesoleval ajal ligi kaks korda parem kui hagejal.

Tulenevalt PkS § 61 lg 2 määratakse elatis kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Kohus ei kahtle selles, et väikelapse (alla 1 aastase) ülalpidamiskulud on ca 4 000 krooni kuus.

16. Kohus leiab, et kostja suuremat ülalpidamisvõimet arvestades peab lapse ülalpidamiskuludest hageja katma 1 500 krooni ja kostja 2 500 krooni.

17. Kostja põhilised vastuväited hagile on seotud elatise suurusega (kostja peab võimalikuks maksta elatist mitte rohkem kui miinimumi ulatuses), ülalpidamiskohustuse täitmisega, hageja parema varalise seisuga (hagejal on korteriomand), kostja oma elu korraldamise vajadusega.

Kohus nõustub osaliselt kostja argumentidega, kuid lähtub eelkõige lapse huvidest ja hetkevajadustest. Kostjal on võimalus ka hiljem oma elu korraldada, kui hageja vanemapuhkus lõpeb ja hageja suuremat sissetulekut teenima hakkab. Samuti on kostjal võimalus sissetulekute vähenemisel ja teiste ülalpeetavate lisandumisel taotleda kohtult elatise vähendamist vastavalt PkS § 61 lg 3 ja lg 5). Pooleli on ka kohtuvaidlus lapse elukoha üle.

2 500 krooni ei ole ülemäära suur ega ülemäära väike elatis ning võimaldab kostjal ka last vabatahtlikult lisaks väljamõistetud elatisele materiaalselt toetada.

18. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest (11.10.2007. a).

Kohus nõustub hagejaga. PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus tuvastas, et kostja rikkus ülapidamiskohustust sellega, et ülalpidamine ei olnud piisav ja regulaarne (vt kohtuotsuse p 13).

19. Lapse vajaduste muutumisel või vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise suurendamist või vähendamist vastavalt PkS § 61 lg 3.

Kohtunik