2-05-14562/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks tsiviilkantselei

kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 21. jaanuaril 2008

Tsiviilasja number

2-05-14562

Tsiviilasi

AS H hagi AS-i V vastu kahjuhüvitise 601 190,08 krooni

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: AS H, reg.kood XXX, asukoht XXX, esindaja

Helen Tiidus

Kostja: AS V , reg.kood XXX, XXX, esindaja adv. Mati

Maksing

Kohtuistungi toimumise aeg

ja koht

10. detsembril 2007.a Tallinnas

Resolutsioon

AS H hagi AS-i V vastu kahjuhüvitise 601 190,08 krooni

väljamõistmiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Välja mõista AS-lt H kohtukulu 15 000,00 (viisteist tuhat)

krooni AS-i V kasuks

Edasikaebamise

kord

ja

tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled neli kapitalirendi lepingut 1) 21.08.1997 nr. 972931L,

mille objektiks oli veoauto XXX, 2) 22.08.1997 nr. 972932L, mille objektiks oli haagis

XXX, 3) 22.08.1997 nr. 972933L, mille objektiks oli haagis XXX ja 4) 22.08.1997 nr.

972930L, mille objektiks oli veoauto XXX. Kostja rikkus liisingulepingutes sätestatud

kohustusi, mistõttu hageja lõpetas lepingud ennetähtaegselt.

Hagejal on kostja vastu võlgnevuse nõuded: 1) lepingust nr. 972931L liisingueseme

omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 322 374,24 krooni ja vara

valduse taastamise ja realiseerimisega kantud otsesed kulutused summas 6400,00 krooni,

kokku 328 774,24 krooni, 2) lepingust nr. 972932L kostja poolt tasumata rendimaksed kokku

36 697,80 krooni, liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara

jääkmaksumus 246 088,00 krooni ja vara valduse taastamise ja realiseerimisega kantud

otsesed kulutused summas 8800,00 krooni, kokku 291 585,80 krooni, 3) lepingust nr.

972933L liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus

246 087,97 krooni ja vara valduse taastamise ja realiseerimisega kantud otsesed kulutused

summas 10 500,00 krooni, kokku 256 587,97 krooni, 4) lepingust nr. 972930L liisingueseme

omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 706 104,25 krooni ja

tasumata rendimaksed kokku 143 137,82 krooni kokku 849 242,07 krooni.

Pärast valduse taastamist asus hageja vara võõrandama, kuid vara võõrandamisest saadud

hind ei katnud liisingulepingutest tulenevat võlgnevust, mistõttu nõuab hageja kostjalt 1)

lepingu nr. 972931L järgi võlgnevust 178 774,24 krooni, kuna vara realiseeriti 150 000,00

krooni eest, 2) lepingu nr. 972932L järgi võlgnevust 71 585,80 krooni, kuna vara realiseeriti

220 000,00 krooni eest 3) lepingu nr. 972933L järgi võlgnevust 31 587,97 krooni, kuna vara

realiseeriti 225 000,00 krooni eest ja 4) lepingu nr. 972930L järgi võlgnevust 319 242,07

krooni, kuna vara realiseeriti 530 000,00 krooni eest. Kohtule esitatud hagiavalduses palub

hageja välja mõista kostjalt kokku 601 190,08 krooni ja menetluskulud.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta.

Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kahju suurust ega kostja õigusvastast käitumist.

Kostja taotles hagile aegumise kohaldamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid neli kapitalirendi lepingut 1) 21.08.1997 nr. 972931L,

mille objektiks oli veoauto XXX, 2) 22.08.1997 nr. 972932L, mille objektiks oli haagis

XXX, 3) 22.08.1997 nr. 972933L, mille objektiks oli haagis XXX ja 4) 22.08.1997 nr.

972930L, mille objektiks oli veoauto XXX, et lepingud on lõpetatud ja kostja on renditud

vara hagejale tagastanud.

Hageja esitas kohtule lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002,

kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne

keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja

arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist

või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud

kahjud. TsK lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara

kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks

saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kohus on seisukohal, et lepingu

mittenõuetekohase täitmise, kahju olemasolu ja suuruse tõendamise kohustus on hagejal.

Kohus uurinud ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis asus seisukohale, et hagi on

põhjendamata ja tõendamata ning tuleb rahuldamata jätta.

Hagiavalduse punktist 1.3 nähtuvalt rikkus kostja liisingulepingus sätestatud kohustusi,

mistõttu hageja lõpetas liisingulepingud ühepoolselt ennetähtaegselt ja punktis 1.4 nähtuvalt

kohustas kostjat üle andma liisitud vara – kaks veoautot ja kaks haagist.

Kohtule esitatud tõenditest – kapitalirendilepingute lõpetamise aktidest nähtuvalt lõpetas

hageja kostjaga lepingud nr. 972932L ja 972933L 05.oktoobril 1998 ning lepingu nr.

972931L

06.oktoobril

1998

põhjusel,

et

kostja

rikkus

kõikide

aktis

märgitud

kapitalirendilepingu punktide nõudeid – punktide 2.4 ja 2.5 nõudeid, millega ta oli võtnud

omale kohustuse tasuda tähtaegselt, kohaselt ja täielikult makseid, punkti 5.10.6 nõudeid,

millega kostja kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul informeerima

hagejat kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad või takistavad kapitalirendilepingu täitmist ning

kapitalirendilepingu X osa nõudeid, millega kostja võttis tingimusteta ja vastuvaidlematult

teadmiseks, et ta vastutab vara säilimise ja korrashoiu eest.

Aktis ei ole esile toodud, milliste konkreetsete tegudega kostja aktis märgitud lepingu punkte

rikkus, millisel perioodil ja summas esines maksete võlgnevus või kuidas ja millisel määral

oli vara säilimise ja korrashoiu kohustust rikutud.

Kohtule esitatud tõendist – ligikaudu 1 aasta hiljem kostjale adresseeritud kirjast 07.septembri

1999 kuupäevaga ja pealkirjaga „lepingu lõpetamise teatis“ nähtuvalt ei olnud kostja hageja

raamatupidamise andmetel lepingute nr. 972930P ja 972929L, mille alusel sai kostja hagejalt

enda valdusse veoautod XXX ning 971532L, mille alusel sai kostja hagejalt enda valdusse

arvutustehnikat vastavalt AS-i M IH arvele nr. 9/97 (mis ei ole käesoleva vaidluse ese),

tasunud hagejale kohaselt makseid ja võlgnevus 204 kalendripäeva eest oli 331 893,77 krooni.

Seejuures ei ole lepingu lõpetamise kirjas märgitud, kas kostja oli maksed jätnud tasumata

kõikide lepingute alusel või ühe lepingu alusel, ega esile toodud iga lepingu järgset

võlgnevuse summat ega perioodi.

Kirjast nähtuvalt teatas hageja kostjale, et ta loeb lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt

lõpetatuks alates 23.septembrist 1999, juhul kui selleks kuupäevaks ei ole maksevõlgnevuse

summa hageja märgitud arvelduskontole laekunud.

Esitatud tõendist jääb kohtule ebaselgeks, kas hageja luges kirjaga lõpetatuks kõik kolm kirjas

märgitud lepingut või üksnes ühe või kaks kirjas märgitud lepingut, sest lepingu nr. 972929L

oli kostja lõpetanud juba aasta varem - 06.10.1998 aktiga.

Seejuures ei tõenda antud kiri lepingu 972930L lõpetamist ega lepingu rikkumist maksete

võlgnevuse tõttu, sest hageja väited selle kohta, et lepingut 972930L muudeti poolte

kokkuleppel ning see sai numbriks 972930P on paljasõnalised ja tõendamata ning kirjas on

võlgnevust ette heidetud ka lepingute osas, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeteks.

13.mai 2005 kirjas kostjale, mida hageja peab ühtlasi pankrotihoiatuseks on loetletud üles

võlgnevus lepingute nr. 972930L, 972931L, 972933L ja 972932L alusel summaarselt

591 560,35 krooni, eristamata iga lepingu alusel kujunenud võlgnevust. Ka nähtub kirjast, et

lepingu nr. 972930L numbrit muudetud ega tähte „L“ tähega „P“ asendatud ei ole.

Kapitalirendilepingu nr. 972930L lisast nr. 3 , detsembrikuust 1997, nähtub, et lepinguosaliste

kokkuleppel vähendati väljaostmata vara maksumust 965 699,68 kroonile, kuid ei muudetud

seejuures lepingu numbri juurde kuuluvat tähte. Tõendamata on, et pooled koostasid ja

allkirjastasid kooskõlas lepingu punktiga 16.1 ja 16.1.1. eelnimetatud lisale 3 lisa 1 ehk uue

maksegraafiku ning uue maksegraafiku periood ja tasumisele kuuluv summa.

Hageja kohtuistungil antud seletustest, mis ei ole tõendiks, nähtuvalt oli lepingute lõpetamise

aluseks kostjapoolse maksekohustuse rikkumine lepingu nr. 972930L osas ja kõik lepingud

lõpetati 23.september 1999.a.

Kostja vastuväidete kohaselt andis ta lepingu nr 972930L esemeks oleva vara valduse üle

hagejale hiljemalt 5. oktoobril 1998, mille tõendamiseks on ta esitanud kirja 9. märtsist 1998

poolte läbirääkimiste kohta 1998. aastal veokite riiklike numbrimärkidega XXX(leping nr

972930L) ja XXX(ei ole hõlmatud käesoleva vaidlusega) kasutamise üle.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalused lepingud on käesolevaks ajaks lõpetatud ja vara üle

antud, kuid hageja ei ole tõendanud seoses esitatud tõendite puudulikkuse ja vastuolulisusega

lepingute tegeliku lõpetamise ja liisitud vara üleandmise aega.

Vara müügi ja nõude arvestuse kohta on esitanud hageja õiendid 30.maist 2005, millest

nähtuvalt oli kostjal debitoorne võlgnevus lepingu nr. 972932L osas summas 36 697,80

krooni ja lepingu nr. 972930L osas 143 137,82 krooni, kuid puudus lepingute nr. 972931L ja

nr. 972933L alusel.

Sama vara müügi ja nõude arvestuse kohta on esitanud hageja uued õiendid 19. aprillist 2007,

millest nähtuvalt puudus kostjal debitoorne võlgnevus ka lepingu nr. 972932L osas, mis

varasema õiendi järgi pidi olema 36 697,80 krooni, millest saab kohus järeldada, et kostja ei

olnud liisingulepingute nr. 972931L, nr. 972932L ja nr. 972933L osas lepingu punkte 2.4 ja

2.5 rikkunud ning puudub TsK § 222 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus - kohustise

mittenõuetekohane täitmine.

Pooltevahelistes lepingutes ei ole kokku lepitud selles, et liisinguandja võib lõpetada kõik

liisingulepingud kogumis, kui rikutakse ühte lepingut, mistõttu on kohus seisukohal, et antud

vaidluses pidi hageja tõendama iga lepingu rikkumist eraldi.

Kuivõrd eelnimetatud lepingute puhul puuduvad kahju hüvitamise eeldused, ei pea kohus

vajalikuks kohtuotsuses analüüsida, kas kahju suurus on tõendatud.

Hageja tõendid lepingu nr. 972930L rikkumisega tekitatud kahju kohta on vastuolulised. Nii

nähtub vara müügi ja nõude arvestuse kohta esitatud hageja õiendist 30.maist 2005, et lepingu

nr. 972930L osas on hagejal kostja vastu nõue alljärgnev: vara jääkmaksumus 706 104,25

krooni ja debitoorne võlgnevus 143 137,82 krooni, kokku 849 242,07 krooni, millest on maha

arvestatud vara realiseerimisest saadud summa 530 000,00 krooni, seega kokku 319 242,07

krooni, kuid 19. aprilli 2007 õiendist, et hagejal on kostja vastu nõue kus vara

jääkmaksumuseks on 658 640,55 krooni ja debitoorne võlgnevus 248 106,64 krooni, kokku

906 747,19 krooni, millest on maha arvestatud vara realiseerimisest saadud summa

530 000,00 krooni, seega kokku 376 747,19 krooni.

Sama lepingu esemeks oleva vara - veoauto XXX reg.nr. XXX hageja õiendis märgitud

realiseerimisest saadud summa 530 000,00 krooni puhul on tõendamata, et see oli vara

tagastamise aegne turuväärtus ja asjaolu, et liisinguvara müüdi hariliku väärtuse ehk

turuhinnaga avalikul autoturul. Mitte müües veokit avalikul autoturul võidi seda müüa alla

selle hariliku väärtuse, mistõttu ei saa kohus hinnata, kas realiseerimisest saadud summa ehk

müügihind on põhjendatud.

Kuna nii õiendid ja teatised kui ka tabelid võlgade ja vara arvestamise ning vara üleandmise-

vastuvõtmise kohta on hageja koostanud tagantjärele kohtule esitamiseks ning nende aluseks

olevaid algdokumente - esialgselt kostjale väljastatud arveid, liisinguvara müügilepingut, vara

üleandmise-vastuvõtmise akti, vara hindamisakti vms., tõenditena esitatud ei ole, siis ei ole

kohtul võimalik kontrollida kostja debitoorse võlgnevuse ega ka vara realiseerimisest saadud

summade vastavust tegelikkusele.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi ei ole tõendatud ning tuleb täies ulatuses

rahuldamata jätta.

Kohus, tuginedes kehtinud TsÜS §-le 113 lg 1 on seisukohal, et hagi ei ole aegunud.

Kohtukulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt

poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati

osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale

aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.

TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt

välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi

puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi

rahuldamata jäetud osast kostjale.

Kostja esitas õigusabi kulude väljamõistmise taotluse summas 44 993,95 krooni. Võttes

arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista

vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on

15 000,00 krooni.

Kohtunik: /allkiri/