3-07-2033/9 · 3-07-2033/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

I.M on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 08.08.2007 otsuse nr 46 tühistamiseks. Nimetatud otsusega lõpetati I.M-i Eesti kodakondsuse

Legislator headnote

AI generated

3-07-2033/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Nimetatud otsusega lõpetati I.M-i Eesti kodakondsuse

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2033

Haldusasi

I.M’i

kaebus

Kodakondsus-

ja

Migratsiooniameti

08.08.2007 otsuse nr 46 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 09. jaanuaril 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja I.M;

Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet,

Esindaja Margot Pellmas.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata:

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda;

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. I.M on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

08.08.2007 otsuse nr 46 tühistamiseks. Nimetatud otsusega lõpetati I.M-i Eesti kodakondsuse

saamise sooviavalduse menetlemine KodS § 19 lg 4 alusel. 14.09.2007 vaideotsusega jättis KMA

I.M-i vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saada Eesti kodakondsus.

2. Kaebaja märgib, et ta vastab kodakondsuse seaduses (edaspidi KodS) § 33 esitatule, mis

sätestab, et enne 01.07.1990 Eestisse asunud isiku suhtes, kes taotleb Eesti kodakondsust, ei

rakendata KodS § 6 p 2 ja 22 sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse

omamise nõuet. I.M leiab, et ta vastab KodS § 6 p 21 sätestatud tingimustele. Asjaolu, et tal ei

olnud 2002.-2004. aastani elamisluba, ei tähenda, et ta on viibinud Eestis seadusliku aluseta.

Kaebaja hinnangul on ta elanud seaduslikult ja püsivalt Eestis alates sünnist, seega juba 31 aastat.

Kogu selle aja on tema ainus elukoht olnud Tallinn, tema kodu ja perekond asuvad Eestis.

3. Kaebaja leiab, et KMA 08.08.2007 otsus nr 46 on õigusvastane kuna KMA on ekslikult

viidanud I.M-i püsivalt Eestis elamise määratlemisel VMS § 42, kuid mitte KodS § 11. Kaebaja

hinnangul on ta viibinud püsivalt Eestis vastavalt KodS § 11 sätestatule. I.M on seisukohal, et

vaidlustatud KMA otsus on vastuolus KodS § 11 ja on seega haldusmenetluse seaduse (HMS) §

54 tulenevalt õigusvastane.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja põhjendused on

alljärgnevad:

5. I.M ei ole viimase viie aasta jooksul elamisloa alusel püsivalt Eestis elanud, mistõttu ei vasta

kaebaja Eesti kodakondsuse saamiseks KodS-s sätestatud tingimustele. KMA lähtus kaebaja

Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemisel isiku püsivalt Eestis viibimise

hindamisel põhjendatult välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 42. KodS § 33 sätestab

eritingimused enne 01.07.1990 Eestisse asunud isikule, mille kohaselt ei rakendata sel puhul

KodS § 6 p 2 ja 22 sätestatud pikaajalise elaniku või alalise elamisõiguse omamise nõuet. KodS §

6 p 2 kohaselt peab välismaalane omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust

ning p 22 sätestab, et välismaalane peab olema elanud Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise

elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise

sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva. I.M-i suhtes ei ole vaidlust selles, et ta on Eesti

Vabariiki elama asunud enne 01.07.1990. Kuid KodS § 6 p 21 kohaselt peab Eestis kodakondsust

saada sooviv välismaalane olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse

esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased

viis aastat püsivalt. Seega kohaldub I.M-i suhtes KodS § 33 ning tal on õigus taotleda Eesti

kodakondsust omades tähtajalist elamisluba. Seejuures ei vabasta KodS § 33 kaebajat

kodakondsuse taotlemisest KodS § 6 p 21 tulenevast Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel

elamise nõudest vähemalt kaheksa aastat, millest püsivalt viimase viie aasta jooksul.

6. I.M-ile on väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 08.10.1997 kuni 08.10.2002. Samuti

on kaebajale väljastatud 20.01.2004 tähtajaline elamisluba Eestis elamiseks VMS § 12 lg 1 p 5

alusel kehtivusega kuni 19.01.2009. Siinjuures märgib KMA, et tegemist ei olnud tähtajalise

elamisloa pikendamise ega pikaajalise elaniku elamisloa andmisega, nagu märgib I.M Tallinna

Halduskohtule esitatud kaebuses.

7. I.M esitas 03.08.2007 sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks KodS § 6 ja § 33 alusel.

Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse käigus tuvastati, et I.M-il puudus enne

Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva elamisluba ajavahemikul 09.10.2002

kuni 19.01.2004 ning tal puudus ka muu VMS § 51 toodud seaduslik alus Eestis viibimiseks.

8. KodS § 19 lg 4 kohaselt lõpetatakse isiku sooviavalduse menetlemine, kui ta ei vasta Eesti

kodakondsuse saamiseks KodS-s sätestatud tingimustele. I.M-i on teavitatud ning talle on KMA

Põhja regionaalosakonnas selgitatud, et tema sooviavalduse menetlemine võidakse lõpetada,

kuna ta ei ole elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva püsivalt

Eestis viimased viis aastat elamisloa alusel ning sellest tulenevalt ei vasta ta KodS-s sätestatud

tingimustele. I.M on 02.07.2007 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on teadlik KodS § 19 lg 4

sätestatust ning asjaolust, et kodakondsuse taotluse menetlemine võidakse lõpetada.

9. I.M on märkinud, et tähtajaline elamisluba ei ole välismaalase Eestis viibimiseks ainus

seaduslik alus. Samas jätab kaebaja märkimata, millisele VMS § 51 sätestatud seaduslikule alusele

ta vastab. Riigil on õigus kehtestada seaduslikud alused välismaalase riigis viibimiseks ning

seeläbi on võimalik pidada ka arvestust riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste üle.

10. KodS-s on sätestatud tingimused, millele vastamisel on võimalik välismaalasele anda Eesti

kodakondsus. KMA-l puudub võimalus anda isikule Eesti kodakondsust olukorras, kus

välismaalane selleks ette nähtud tingimustele ei vasta. Asjaolu, et I.M on Eestis sündinud ning ta

on elanud püsivalt Eestis alates sünnist ning tema viibimine Eestis ei oma ajutist iseloomu, ei

muuda olematuks fakti, et isik ei ole viimase viie aasta jooksul püsivalt riigis viibinud elamisloa

või elamisõiguse alusel.

11. KMA lähtus kaebaja Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemisel isiku püsivalt

Eestis viibimise hindamisel põhjendatult VMS § 42. KodS § 11 kohaselt on püsivalt Eestis

viibimine KodS mõistes seaduslik Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures Eestis

eemalviibimine ei või aastas ületada 90 päeva järjest. Seaduslik viibimine Eestis tähendab, et

isikul on siin viibimiseks seaduslik alus. Välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise

seaduslikud alused on toodud VMS § 51. I.M-il puudus 09.10.2002 kuni 19.01.2004 Eestis

viibimiseks seaduslik alus.

12. 08.07.2006 jõustunud KodS muudatuse kohaselt kasutatakse Eestis püsivalt viibimise mõiste

asemel KodS § 6 püsivalt Eestis elamise mõistet. KodS § 6 toodud mõisteid korrastati seoses

Euroopa Liidu kodaniku seaduse vastuvõtmisega. Muutus üksnes mõiste sõnastus, sisuliselt jäi

aga nõue samaks, et isik peab viibima Eestis seaduslikult vähemalt 183 päeva aastas. Kuna KodS

§ 11 sätestab endiselt püsiva Eestis viibimise mõiste määratluse, VMS aga püsivalt Eestis elamise

mõiste määratluse ning seaduste kohaldamisel on eesmärgiks kasutada mõisteid ühetaoliselt, on

KMA vaidlustatud otsuses viidanud õiguspäraselt VMS § 42.

13. Olenemata sellest, kas vaidlustatud otsuses on viidatud KodS § 11 või VMS § 42, peab I.M

KodS § 6 p 21 tulenevalt olema elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt viis

aastat.

14. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. KMA on 08.08.2007 otsuse nr 46 tegemisel ning teistkordselt

14.09.2007 vaideotsuse vormistamisel kontrollinud Eestis kodakondsuse saamise sooviavalduse

menetluse lõpetamise õiguspärasust ning jõudnud järeldusele, et I.M-i Eesti kodakondsuse

sooviavalduse menetlemise lõpetamine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Nimetatud

toimingust on kaebajat teavitatud. Märgitud on Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse

menetluse lõpetamise faktiline ja õiguslik alus, ära on toodud ametiasutuse nimi, volitatud

ametniku nimi ja allkiri, viide otsuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

Kaalutlusvigu vaidlustatud otsuses ei esine. Eeltoodust lähtuvalt leiab KMA, et Eesti

kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemise lõpetamise otsus on õiguspärane ega ole

vastuolus HMS § 54 sätetega. KMA leiab, et otsuse tegemisel on vastustaja arvestanud

põhiseaduslikke

piire,

seadusandja

poolt

määratletud

eesmärke,

otstarbekust

ja

proportsionaalsust. KMA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

16. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et I.M on Eesti Vabariiki elama asunud enne 01.07.1990 ja

et tal puudus ajavahemikul 09.10.2002 kuni 19.01.2004 elamisluba.

17. Haldusasjas vaieldakse esiteks selle üle, kas KMA lähtus I.M-i Eesti kodakondsuse saamise

sooviavalduse menetlemisel isiku püsivalt Eestis viibimise hindamisel põhjendatult VMS § 42 ja

teiseks selle üle, kas I.M on viimase viie aasta jooksul elamisloa alusel püsivalt Eestis elanud.

18. KodS § 2 lõike 2 kohasekt omandatakse Eesti kodakondsus nimetatud seaduses sätestatud

tingimustel ja korras. KodS § 33 sätestab eritingimused enne 01.07.1990 Eestisse asunud isikule,

mille kohaselt ei rakendata sel puhul KodS § 6 p 2 ja 22 sätestatud pikaajalise elaniku või alalise

elamisõiguse omamise nõuet. KodS § 6 p 2 kohaselt peab välismaalane omama pikaajalise

elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ning p 22 sätestab, et välismaalane peab olema elanud

Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus

kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva.

19. KodS § 6 on sätestatud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks. Kuid KodS § 6 p 21

kohaselt peab Eestis kodakondsust saada sooviv välismaalane olema elanud enne Eesti

kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel

vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt. Seega nõustub kohus vastustajaga

selles, et KodS § 33 ei vabasta kaebajat kodakondsuse taotlemisest KodS § 6 p 21 tulenevast

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elamise nõudest vähemalt kaheksa aastat, millest püsivalt

viimase viie aasta jooksul.

20. Ka leiab kohus, et KMA on Eestis püsivalt viibimise mõiste sisustanud õiguspäraselt VMS §-

s 42 sätestatuga. Nimetatud sätte kohaselt loetakse püsivalt Eestis elamiseks Eestis elamisluba

omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Samuti leiab kohus, et olenemata

sellest, kas vaidlustatud otsuses on viidatud KodS § 11 või VMS § 42, peab I.M KodS § 6 p 21

tulenevalt olema elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel püsivalt viis aastat.

21. I.M-ile on väljastatud tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 08.10.1997 kuni 08.10.2002. Samuti

on kaebajale väljastatud 20.01.2004 tähtajaline elamisluba Eestis elamiseks VMS § 12 lg 1 p 5

alusel kehtivusega kuni 19.01.2009. Tegemist ei olnud tähtajalise elamisloa pikendamise ega

pikaajalise elaniku elamisloa andmisega, nagu märgib I.M Tallinna Halduskohtule esitatud

kaebuses. Esitatud dokumentidest nähtub, et I.M-il puudus ajavahemikul 09.10.2002 kuni

19.01.2004 elamisluba.

22. Kohtule jäävad arusaamatuks I.M-i viited VMS §-le 51, kus on sätestatud Eestis viibimise

seaduslikud alused. Kohus nõustub kahtlemata kaebuse esitajaga selles, et elamisluba ei ole

Eestis seaduslikult viibimise ainus alus. Samas, kui kaebuse esitaja ei ole viidanud, millisel

seaduslikul alusel ta Eesti Vabariigis ajavahemikul 09.10.2002 kuni 19.01.2004 viibis ja kui sellist

seaduslikku alust ei nähtu ka haldusasja materjalidest, ei õigusta VMS § 51 käesoleval juhul

eelminetatud ajavahemikul kaebuse esitaja Eestis viibimist. Seega tuleb poolte väidetest ja asjas

kogutud materjalidest järeldada, et I.M ei ole viimase viie aasta jooksul elamisloa alusel püsivalt

Eestis elanud, mistõttu ei vasta kaebaja Eesti kodakondsuse saamiseks KodS-s sätestatud

tingimustele. Ka kaebuse esitaja poolt istungil esitatud tõendid (tlk 53, 54) ei tõenda vaidlusalusel

ajavahemikul Eestis viibimise seaduslikku alust, vaid viitavad üksnes sellele, et I.M kõnealusel

ajavahemikul faktiliselt Eestis viibis.

23. Asja materjalidest nähtub, et I.M esitas 03.08.2007 sooviavalduse Eesti kodakondsuse

saamiseks KodS § 6 ja § 33 alusel. Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse menetluse käigus

tuvastati, et I.M-il puudus enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva

elamisluba ajavahemikul 09.10.2002 kuni 19.01.2004 ning tal puudus ka muu VMS § 51 toodud

seaduslik alus Eestis viibimiseks. KodS § 19 lg 4 kohaselt lõpetatakse isiku sooviavalduse

menetlemine, kui ta ei vasta Eesti kodakondsuse saamiseks KodS-s sätestatud tingimustele. I.M

on 02.07.2007 oma allkirjaga kinnitanud, et ta on teadlik KodS § 19 lg 4 sätestatust ning

asjaolust, et kodakondsuse taotluse menetlemine võidakse lõpetada. Kohus nõustub vastustajaga

selles, et igal riigil on õigus kehtestada seaduslikud alused välismaalase riigis viibimiseks ning

seeläbi on võimalik pidada ka arvestust riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste üle.

24. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt