2-07-47881/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-47881 Tsiviilasi Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) avaldus NG eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu, asukoht XXX) Avaldaja esindaja AL Puudutatud isik LS(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik AG(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik NG(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku NG määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Kohtuistungi toimumise aeg

10. jaanuar 2008 a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) avaldus.

2. Seada eestkoste NG kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks.

3. Määrata NG eestkostjaks LS.

4. Lubada NG teha pisitehinguid summas 100 (ükssada) krooni LS nõusolekuta. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu) esitas 14.11.2007 avalduse NG eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on alaealine NG jäänud vanemliku hoolitsuseta. NG vanemad AK ja AG ei täida lapse kasvatamise kohustust ega osale ka lapse ülalpidamises.

Põhja Politseiprefektuuri andmete järgi on mõlemad lapsevanemad narkootikumi müümise ja tarbimisega seotud. AK ja AG ise ka tunnistavad, et nad on süstivad narkomaanid ja põevad erinevaid nakkushaigusi. Avalduse kohaselt on AK põhiharidusega töötu naine, kes tarvitab narkootilisi aineid alates 16-eluaastast. AK on üksikema oma teisele pojale, B K , sünd. XXX kelle ülalpidamise ja kasvatamisega sünnist alates tegeleb vanaema S K (isikukood XXX, elukoht XXX). NG elab koos vanaema LS, tema elukaaslase, VI, sünd.XXX ning oma vanemate AK ja AG kahetoalise korteris aadressil XXX. Korter on puhas ja heas korras. Lapsel on olemas kõik talle vajalik. Vanaema suhtub lapsesse hoole ja armastusega ning on loonud lapsele normaalse perekeskkonna. Avalduse kohaselt on NG jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning vajab eestkostjat, sest tema vanemad ei ole suutelised tema eest hoolitsema ning eestkostja määramata jätmisel jäävad alaealise isiklikud õigused ja huvid jääda kaitseta. Avaldaja hinnangul on käesoleval juhul võimalik määrata lapsele eestkostja lapse vanematelt vanema õigusi ära võtmata ning eestkostjaks sobiv isik on lapse vanaema LS, kes on ka andnud nõusoleku olla alaealise NG eestkostja ning kes on eestkosteasutuse hinnangul sobiv isik eestkostja ülesannete täitmiseks. LS töötas kuni septembri alguseni V OÜ-s, kus teda on iseloomustatud kui sõbralikku ja abivalmis inimest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg-st 3 ja §-st 95 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-st 1 ja §-st 554 palub avaldaja seada NG kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks. Avaldaja palub määrata NGeestkostjaks LS. Kohus määras 19.11.2007 määrusega NG esindajaks riigi kulul advokaat Helen Tombergi.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik AK kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise seaduslikust takistusest. A K on kutse kätte toimetatud ja ta oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik. Puudutatud isik AK on andnud nõusoleku NG eestkoste seadmiseks. Puudutatud isikud AG ja LS ning puudutatud isiku NG esindaja toetasid avaldust. TsMS § 556 lg 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt seitsmeaastase piisava kaalutlusja otsustusvõimega alaealise isiklikult. NG on sündinud XXX ja on seega hetkel viie kuune. Lähtudes NG vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. NG määratud korras esindaja seisukohast nähtub, et NG on jäänud vanemliku hoolitsuseta. Lapse sünniakti on emana kantud AK ja isana AG. Vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla 13.08.2007.a. teatisele sünnitas AK XXX oma teise lapse, rasedusega oli arvele võtnud ennast alles raseduse 13.nädalal. Teatise kohaselt põeb AK erinevaid nakkushaigusi ja on narkomaan. Naistekliinikust suunati ema koos lapsega otse Merimetsa Nakkuskeskusesse. NG esindaja vestluses puudutatud isikute LSi ja AG kinnitasid viimased, et laps sündis tugevate narkootikumidest põhjustatud võõrutusnähtudega. AK on regulaarselt narkootikume tarvitav isik, põhiharidusega ning tööl ei käi. 2006.a. viibis pool aastat vangistuses. AK on mõistetud vangistus, mida ei pööratud tingimisi täitmisele. Ta viibib katseajal ning peaks korra kuus käima ennast registreerimas kriminaalhooldaja juures. AK on ka vanem, XXX sündinud poeg B . AK B eest ei hoolitse ega ole hoolitsenud, vaid laps on oma emapoolse vanaema S K kasvatusel. Ka lapse isa AG on nakkushaigusi põdev süstemaatiline narkomaan. AG on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, s.h. narkootikumidega seotud kuritegude eest. Ka praegu ootab AG uut kohut. AG tööl ei käi, elab koos oma ema ja lapsega.

NG esindaja esitatud seisukohast nähtub, et 12.12.2007.a. lahkus AK kodust ja tema praegune asukoht on LSile ja AG teadmata. AK ja AG lapse kasvatamisest osa võtnud ei ole ning NG esindaja leiab, et oma isikuomaduste ning sõltuvuste tõttu nad seda teha ei suudakski. Kuna NG on jäänud vanemliku hoolitsuseta oma vanemate soovimatuse ja narkootikumisõltuvusest tuleneva suutmatuse tõttu, on NG esindaja hinnagul täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. Seetõttu jääb sisuliselt otsustada üksnes eestkostja valik.

Alates oma sünnist on N eest hoolitsenud tema isapoolne vanaema LS. Käesoleval ajal on LSiga sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. LS töötab galvaanijana OÜ-s V kuid on käesoleval ajal vormistatud lapsehoolduspuhkusele. NG esindaja seisukohast nähtub, et LSi koduks on 2-toaline korter XXX. Korter on puhas ja heas korras. Lisaks lapsele ja LSile elavad korteris veel lapse isa AG ja LSi elukaaslane VI. VI on 59- aastane ja töötab maalrina OÜ-s K . Kodu külastamisel veendus NG esindaja, et N on tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond.

Kuna laps sündis nakkushaigetest ja narkosõltuvuses vanematest, on ta käesoleval ajal pideva arstliku järelevalve all. LSi korraldamisel saab poiss toetusravi ja massaaži. Käesoleval ajal saab lapse tervislikku seisundit lugeda rahuldavaks. LSi suhtumine poisisse on väga hell ja hoolitsev. Vanaema poolt korraldatuna on N igapäevane elu praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Lapse esindaja on seisukohal, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. LSi kasvatusel elades on lapsele tagatud hoolitsuse adekvaatsus.

Pidev kontakt vanaema ja eestkosteasutuse vahel tagab vajalikul määral sotsiaalset abi. LS täidab N suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega. Kuivõrd LS on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks ning eestkosteasutus toetab LSi eestkostjaks määramist, leiab lapse esindaja, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele parimal viisil. LS on NG esindaja hinnangul oma isikuomaduste poolest ja suhtumise poolest lapsesse sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Lapse esindaja leiab, et LSi poolt vanemakohustuste täitmine tuleb seadustada eestkostet seadva kohtumäärusega.

Eestkoste seadmine NG üle on alaealise huvides, vajalik asjaajamiseks ja alaealise huvide kaitseks. Lapse esindaja hinnangul, alates N 7-aastaseks saamisest võiks viimane eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni või selle ekvivalendis.

PKS § 92 lg-te 1-3 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. NGsünnitunnistusest (t lk 21) nähtub, et AG ja AK on tema vanemad. Maardu linna esitatud avaldusest (t lk 4-5), NG esindaja seisukohast (t lk 44-46), Maardu linna lastekaitsespetsialisti pereüldiseloomustusest (t lk 22-23) nähtub, et NG on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

AK ja AG on süstivad narkomaanid ja põevad erinevaid nakkushaigusi. Karistusregistri väljavõtetest (t lk 12-15 ja Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna kirjast (t lk 17) nähtub, et AK ja AG on korduvalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Kuivõrd AG ja AK ei ole narkosõltuvuse tõttu suutelised lapse eest hoolitsema, mistõttu laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, on NG eestkostja määramine vajalik. PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.

PKS § 95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks eestkosteasutus. Avalduse on esitanud Maardu linn, kes on teinud ettepaneku LSi eestkostjaks määramiseks. LSi avaldusest (t lk 6) nähtub, et ta on avaldanud soovi saamaks NG eestkostjaks. AG ja AK on andnud kirjalikud nõusolekud selle kohta, et NG eestkostjaks saaks LS(t lk 7-8). PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. LS on N vanaema.

N elab vanaema juures. 08.10.2007 sõlmitud perekonnas hooldamise lepingust (t lk 9) nähtub, et LS on võtnud NG enda hooldamisele, kasvatamisele ja arendamisele. Kohus leiab, et avalduse ja esitatud tõenditega ning NG esindaja esitatud seisukohaga on tõendatud, et LS on võimeline eestkostja kohustusi täitma. Lähtudes eeltoodust tuleb Maardu linna avaldus rahuldada ja LS määrata NG eestkostjaks tema täisealiseks saamiseni. LSl tuleb tagada NG ülalpidamine ja järelevalve lapse üle. TsMS § 557 lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

Tulenevalt TsMS § 557 lg-st 1 määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Sama paragrahvi lõike 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Arvestades lapse esindaja seisukohta ja NG vanust, leiab kohus, et NG tuleb alates 7-aastaseks saamisest lubada LSi nõusolekuta teha pisitehinguid summas

100 krooni. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) kanda.

Viivi Villemson Kohtunik