2-07-10981/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 10981 Tsiviilasi ON hagi MG vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ON(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja OS Kostja MG(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) Kohtuistungi toimumise aeg

8. jaanuar 2008 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada AM(isikukood XXX, sünd XXX Tallinnas) sünniaktis isa MG(isikukood XXX, sünd XXX) kohta tehtud kanne ebaõigeks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta ON kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. ON esitas 22.03.2007 avalduse AM sünnikandes vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks.

2. ON esitas 09.04.2007 hagi MM ja MG vastu AMs ünnikandes vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt MM ja MG abielu registreeriti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielu ajal sündis XXX.a. tütar A. MG ei ole lapse bioloogiline isa.

Perekonnaseaduse (PKS) § 39 lg 1 kohaselt, laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. PKS § 39 lg 2 kohaselt, lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus. Tegelikult põlvneb AM(ik XXX) hagejast, kes ei kahtle oma isaduses tütre suhtes ning tunnistab seda. MM (lapse ema) samuti tunnistab seda. Lapse sünniakti on kantud isana MG, kes oli lapse emaga abielus. Tallinna Linnakohtu 09.05.2003.a. tagaseljaotsusega lahutati MG ja MM abielu ning võeti M G ära vanema õigused tütre AM suhtes. Vastavalt PKS § 44 lg-le 1 kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vastavalt PKS § 110 lg-le 1 muudab perekonnaseisuasutus jõustunud kohtuotsuse alusel sünniaktis vanema kande. Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra p 91 alapunkti 6 järgi tehakse perekonnaseisuakti kannetes muudatusi, kui perekonnaseisuakti kande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras. Sama korra p 93 alapunkti 5 järgi on perekonnaseisuakti kannete muutmise aluseks kohtuotsus lapse sünniaktis isa või ema andmete kustutamise või perekonnaseisuakti kande ebaõigsuse tuvastamise kohta. PKS § 125 järgi seoses isast põlvnemise kindlakstegemisega või põlvnemise tuvastamisega teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub. Hageja palub tunnistada ebaõigeks AM sünniaktis isa MG kohta tehtud kanne ja teha uus kanne, mille kohaselt kanda AM isana OM; muuta AM perekonnanimi; uueks AM perekonnanimeks panna AN; tuvastada AM põlvnemine ON.

3. Hageja täpsustas 16.04.2007 hagi ja palus tuvastada AM põlvnemine ON.

4. Hageja esitas 31.10.2007 hagi uue tervikteksti MG vastu ja palus tunnistada AM sünniaktis isa MG kohta tehtud kanne ebaõigeks.

Kohtu põhjendused

5. Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude tunnistada ebaõigeks AM sünniaktis isa MG kohta tehtud kanne juurde.

Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Seetõttu on kostja kutsutud kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

6. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest.

7. MM ja MG abielutunnistusest nähtuvalt on nende abielu registreeritud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis (t lk 12). Poolte abielu ajal sündis XXX.a. tütar A ning MG on kantud isana tütar A sünniakti (t lk 13). Asjakohane on hageja osundamine PKS § 39 lg 1, mille kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. PKS § 39 lg 2 kohaselt, lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus.

8. Tallinna Linnakohtu 09.05.2003.a tagaseljaotsusega on tõendatud, et MG ja MM abielu on lahutatud ning MG on ära võetud vanema õigused tütre AM suhtes (t lk 14-15).

9. Kohus leiab, et eksperdi arvamusest lähtuvalt võib pidada hagejat AM isaks. Ekspertiisi aktist nr 070516 nähtub, et tõenäosus, mille kohaselt ON saab olla AM bioloogiline isa on 99,9998 % (t lk 38-41). Seega ei põlvne AM MG . Kohus nõustub hageja viidetega PKS § 44 lg-le 1, mille kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vastavalt PKS § 110 lg-le 1 muudab perekonnaseisuasutus jõustunud kohtuotsuse alusel sünniaktis vanema kande. Vabariigi Valitsuse 19.08.1997.a määrusega kinnitatud perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra p 91 alapunkti 6 järgi tehakse perekonnaseisuakti kannetes muudatusi, kui perekonnaseisuakti kande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras. Sama korra p 93 alapunkti 5 järgi on perekonnaseisuakti kannete muutmise aluseks kohtuotsus lapse sünniaktis isa või ema andmete kustutamise või perekonnaseisuakti kande ebaõigsuse tuvastamise kohta. PKS § 125 järgi seoses isast põlvnemise kindlakstegemisega või põlvnemise tuvastamisega teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub.

10. Kohus asub seisukohale, et kuna AM ei põlvne MG, siis AM(isikukood XXX, sünd XXX Tallinnas) sünniaktis isa MG(isikukood XXX, sünd XXX) kohta tehtud kanne tuleb tunnistada ebaõigeks.

11. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb põlvnemise tuvastamise osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Viivi Villemson kohtunik