3-06-988/10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-988 Haldusasi Deniss Denissovi kaebus Tallinna Vangla keeldumise 2.märtsi 2006 taotluse rahuldamisest õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustamiseks hoiduma kinnipeetava omandiõigusesse sekkuvatest toimingutest Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.oktoobri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Deniss Denissovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Deniss Denissov Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 31.oktoobri 2006 otsus muutmata ja Deniss Denissovi apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Deniss Denissov pöördus 2.märtsil 2006 Tallinna Vangla direktori poole märgukirjaga, milles teatas, et inspektor-kontaktisik ei kustutanud kaebaja taotluse alusel tema

3-06-988

2(5) kambrikaardilt märget fliisist jaki kohta, mille kaebaja kinkis teisele kinnipeetavale, ega märkinud seda teise kinnipeetava kambrikaardile. D. Denissov palus anda korraldus kambrikaartidel vastavate muudatuste tegemiseks.

Tallinna Vangla 28.märtsi 2006 vastuses leiti, et inspektor-kontaktisik toimis taotlust rahuldamata jättes õigesti. Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja §-st 57 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinni peetavatel isikutel õigust omavahel isiklikke esemeid vahetada.

D. Denissov esitas Tallinna Vangla 28.märtsi 2006 vastuse peale vaide, mida Tallinna Vangla käsitas selgitustaotlusena ning millele 24.aprillil 2006 antud vastuses leiti taas, et inspektorkontaktisik toimis taotlust rahuldamata jättes õiguspäraselt. Lisaks vangla sisekorraeeskirja §-s

57 sätestatule viidati Tallinna Vangla kodukorra p-le 13.1.10, mille kohaselt on julgeoleku tagamiseks kinni peetaval isikul keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata.

2. D. Denissov esitas 19.mail 2006 halduskohtule kaebuse taotlustega tunnistada Tallinna Vangla keeldumine 2.märtsi 2006 taotluse rahuldamisest õigusvastaseks, kohustada taotletud toimingut sooritama (muutma kannet isiklike asjade kaardil) ning hoiduma toimingutest, millega sekkutakse kinnipeetava omandiõigusesse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vastustaja keeldumine õigusvastane, sest tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 32 on kaebajal õigus vabalt oma asju käsutada. Omandiõigust võib piirata üksnes seadusega. Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.10 on vastuolus põhiseadusega.

Tallinna Halduskohtu 30.oktoobri 2006 määrusega võeti vastu kaebaja loobumine 2.märtsil 2006 taotletud toimingu sooritamiseks kohustamise nõudest ning selles osas lõpetati HKMS §

24 lg 1 p 2 alusel menetlus.

3. Tallinna Halduskohtu 31.oktoobri 2006 otsusega jäeti kaebus muus osas rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) põhiõiguse piiramiseks peab olema seaduslik alus. Vangistusseadus (VangS) sätestab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse. VangS (4.veebruarist 2006 kuni 1.aprillini 2006 kehtinud redaktsioonis) § 15 lg 1 kohaselt võetakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad vangla juhtkonna poolt hoiule. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtestab asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra, justiitsminister. VangS § 105 lõigete 2 ja 3 kohaselt kehtestab vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad justiitsminister ning vangla kodukorra kinnitab vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga. Justiitsministri 30.novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSE), milles sätestatakse vangistusseadusega sätestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise kord, § 57 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. VSE § 61 sätestab vanglas lubatud asjade hoidmise korra. Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.10 kohaselt on

3-06-988

3(5) keelatud kehtestatud korda rikkudes anda teiste kasutusse isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid; 2) viidatud sätetest lähtudes on vangistusseadusega ja vangistusseaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega kindlaks määratud kinnipeetavatele lubatud asjade ring. Kõik kinnipeetuga kaasas olevad esemed võetakse hoiule vangla poolt ning vangla korraldab asjade hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab ka hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Eelviidatud sätetest tulenevalt saavad kinnipeetavad vanglas lubatud asjade osas omandiõigust teostada üksnes vastavalt vangistuses kehtestatud tingimustele ja korrale. Kui isikult vabaduse võtmisel rakendatakse tema suhtes lisapiiranguid (näiteks vastavalt VSE-le), siis kaebaja poolt osutatud PS sätete garantiid rakendamisele ei kuulu. Käsitatud piirangud on kinnipidamistingimustes normaalsed piirangud. Neil põhjustel ei kuulu tuvastamistaotlus rahuldamisele; 3) kaebuse saab halduskohtule esitada subjektiivsete õiguste kaitseks ning konkreetse haldusakti või toimingu suhtes. Seetõttu ei saa kaebust esitada kinnipeetavate õiguste kaitseks, vaid üksnes kaebaja huvides. Kohus ei saa hinnata ja piiritleda vastustaja võimalikke toiminguid kinnipeetavate suhtes tulevikus tekkida võivate juhtumite osas. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele taotlus kohustada Tallinna Vanglat hoiduma toimingutest, millega sekkutakse kinnipeetava omandiõigusesse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Deniss Denissovi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus kohaldas materiaalõiguse normi ebaõigesti. Ekslik on kohtu seisukoht, et kui vabadusekaotuse korral rakendatakse isiku suhtes täiendavaid piiranguid vastavalt sisekorraeeskirjadele, siis kaebaja viidatud PS sätete garantiid rakendamisele ei kuulu. PS-s sätestatud põhiõigusi ja vabadusi võib piirata ainult seaduse alusel kooskõlas PS-ga (PS § 11). PS § 32 sätestab õiguse enda omandit vabalt vallata ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. VangS kehtestab omandi valdamise suhtes piirangud, kuid selles seaduses puudub nii otsene kui ka kaudne keeld asju kinkida, anda ajutiseks kasutamiseks jne. Sellist keeldu pole ka seadusest alamalseisvas VSE-s. Tallinna Vangla kodukorra punktis 13.1.10 kehtestatud keeld on vastuolus põhiseadusega, seega seadusevastane; 2) ekslik on kohtu järeldus, et toimingutest hoidumiseks kohustamise taotlus on tervikuna suunatud kinnipeetavate kaitseks. Kaebajale on teada, et üldjuhul pole õigust nõuda oma kaebuses kolmandate isikute õiguste kaitset, antud juhul kaitsta kõigi kinnipeetavate õigusi. Kaebus esitati rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks ning ka tegevusest hoidumiseks kohustamise taotlus oli esitatud vahetult kaebaja preventiivseks kaitseks. Kui kohtule jäi kaebaja nõue arusaamatuks, pidanuks kohus seda täpsustama.

5. Vastustaja kirjalikus vastuses nõustuti kohtu seisukohtadega ja paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-06-988

4(5)

6. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Kaebaja väidetega omandiõiguse põhiseadusevastasest kitsendamisest ringkonnakohus ei nõustu. Analoogilisi kaebaja väiteid ei ole aktsepteerinud ka Riigikohus 21.juuni 2007 asjas nr 3-3-1-29-07 D. Denissovi kaebuses Tartu Vangla toimingutele. Riigikohus leidis (p 18), et vangistusseadus (§ 15 jt) tagab piisavalt kinnipeetavale vanglas isiklike asjade omamise ja kasutamise. VangS § 15 lg 1 nägi ette, et vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad võetakse vangla juhtkonna poolt hoiule, lg 2 volitas justiitsministrit kehtestama asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korda. Vangistuse täideviimise eesmärgi (VangS § 6 lg 1) saavutamiseks ja julgeoleku kaalutlustel (VangS § 66 lg 1) on kinnises vanglas kehtestatud ranged kinnipidamistingimused. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskiri nägi ette, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju (§ 57 lg 1), samuti et kinnipeetav teeb sisseoste vangla vahendusel ning tasub sisseostu eest oma isikuarvelt (§ 74 lõiked 1 ja 2). Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.10 kohaselt on julgeoleku tagamiseks kinni peetaval isikul keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teise kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Kodukorras sätestatud kinnipeetavate omavaheliste võõrandamistehingute keeld ei ole täiendav piirang, vaid tuleneb VangS alusel kehtestatud ja kinnipeetavatele täitmiseks kohustusliku VSE sätetest, et kinnipeetaval on õigus omada üksnes vanglasse kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks sätestatud omandiõiguse piirang ei olnud kehtestatud õigusvastaselt ning VSE §-le 57 ja Tallinna Vangla kodukorra punktile 3.1.10 tuginev vaidlustatud keeldumine ei olnud õigusvastane ega rikkunud kaebaja õigusi.

8. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka kaebaja taotluse kohustada vastustajat hoiduma kinnipeetava omandiõigusesse sekkuvatest toimingutest. Kohus on küll märkinud, et kaebuse saab esitada üksnes kaebaja huvides, mitte kinnipeetavate õiguste kaitseks, kuid taotluse formuleerimine kõigi kinnipeetavate õiguste kaitsele viitaval viisil ei ole antud juhul selle rahuldamata jätmisel määrav. Kohus on õigesti osutanud ka asjaolule, et kaebuse saab esitada konkreetse toimingu suhtes ning kohus ei saa hinnata ja piiritleda vastustaja võimalikke kinnipeetava omandiõigusesse sekkumise toiminguid tulevikus tekkida võivate juhtumite osas. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda halduse toimingu sooritamata jätmist, kui toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada toimingu hilisemal vaidlustamisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib taotluse toimingu sooritamata jätmiseks esitada pädevale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. Sellise taotluse puhul peetakse silmas halduse konkreetset kavandatavat toimingut, mitte abstraktset nõuet hoiduda isiku õigustesse sekkumast. Apellant on heitnud kohtule ette nõude arusaamatuse korral selle täpsustamata jätmist. Isegi kui kaebuse sisu ja eesmärki silmas pidades tõlgendada kaebaja taotlust kaebuses vaidlustatuga analoogilisest toimingust - temale kuuluva eseme teisele kinnipeetavale võõrandamise keelamisest - hoidumise taotlusena, ei oleks taotluse rahuldamine olnud põhjendatud, sest toiming oli õiguspärane ning sellega ei rikutud kaebaja õigusi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohus on vaidlustatud toimingu õigusvastasuse konstateerimise taotluse põhjendatud huvina aktsepteerinud preventiivset eesmärki ning toimingu õigusvastasuse

3-06-988

5(5) korral oleks tuvastamistaotluse rahuldamine kaitsnud kaebaja õigusi edaspidiste analoogiliste juhtumite puhul ka ilma toimingust hoidumise nõudeta.

Lilianne Aasma

Oliver Kask

Ruth Virkus