3-08-65/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-08-65

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2008; Tallinn

Haldusasja number 3-08-65 Haldusasi

M. K. kaebus seoses kriminaalmenetluse toimetamisening prokuröri tegevusega Menetlusosalised Kaebuse esitaja M. K. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale ja selgitada, et kriminaalmenetluse raames tehtud määruseid või menetlustoiminguid või õiguste rikkumist on võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras (HKMS § 11 lg 4)

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).

1. M. K. (avaldaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et uurija on käinud tema juures ainult ühe korra, et prokuröri abi (prokurör) venitab kriminaalasjaga ning samuti soovib kaebuse esitaja prokuröri väljavahetamist. Täiendavalt soovib avaldaja, et prokurörilt mõistetakse moraalse kahjuna kaebuse esitaja kasuks välja 5000 eurot ja et prokurör vabandaks kirjalikult.

2. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi – HKMS) § 11 lg 1 p-st 2 kontrollitakse kõigepealt kas kaebus üldse kuulub halduskohtu pädevusse.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide või toimingute peale on võimalik kaebust esitada. Antud juhul nähtub kaebusest, et see on esitatud seoses kriminaalmenetluse toimetamisega ning uurija ja prokuröri sellekohase tegevuse või tegevusetusega. Seega ei ole tegemist kriminaalmenetlusse mittepuutuvate haldusaktide või toimingutega ja lähtuvalt HKMS § 3 lg-st 2 ei saa halduskohtus selliseid vaidlusi lahendada. Selleks on teistsugune menetluskord. Uurija ning prokuröri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud kord sisaldub põhiliselt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides

228 - 232. Uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatakse kaebus vastavale prokuratuurile, prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale omakorda Riigiprokuratuurile. Kui isik Riigiprokuratuuri määrusega ei nõustu, on õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Eeltoodust ilmneb, et kriminaalmenetluse seadustikus on vastav kord ette nähtud ja seega uurija ning prokuröri toiminguid halduskohtus vaidlustada ei saa. Mis puutub võimalikku kahju hüvitamise taotlusesse seonduvalt uurija või prokuröri tegevusega, siis lähtuvalt riigivastutuse seadusest kahju hüvitamise nõuet vahetult konkreetse uurija või prokuröri vastu nagunii esitada ei saaks ja nõudel ei oleks ka sisulist perspektiivi enne kui vastavaid menetlustoiminguid on kontrollitud ja hinnatud selleks ettenähtud korras tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikus sisalduvast regulatsioonist.

4. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ja selgitada, et kriminaalmenetluse raames tehtud määruseid või menetlustoiminguid või õiguste rikkumist on võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Enno Loonurm Kohtunik