2-07-46268/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2008. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-46268 Tsiviilasi JT`i hagi SB vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JT (ik XXX, elukoht XXX), esindaja VV Kostja: SB(ik XXX elukoht XXX, praegusel ajal viibib XXX Vanglas, XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 17. jaanuar 2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja JT, hageja esindaja VV kostja SB RESOLUTSIOON 1. Välja mõista SB`lt JT`i kasuks igakuine elatis 3500 (kolm tuhat viissada) krooni kuus VB (ik XXX) ülalpidamiseks alates 01.12.2006. a kuni VB täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a. 2. Välja mõista SB`lt riigilõiv 2000 (kaks tuhat) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXXXXXXXX ning selgitusse märkida kohtu nimi, tsiviilasja number ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja kooselust sündis XXX. a tütar VB. Käesoleval ajal pooled koos ei ela ja laps elab koos hagejaga. Kostja lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest osa ei võta. Hagejal kulub

lapse ülalpidamiseks igakuiselt 7000 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 3500 krooni kuus. 17.01.2008. a toimunud kohtuistungil palub hageja kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.12.2006. a. Kostja seisukoht Kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Kohtuistungil on kostja nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 3500 krooni kuus alates 01.12.2006. a. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 2 alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid

Kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe elatise suuruses 3500 krooni kuus. Samuti saavutasid pooled kokkuleppe, et kostja maksab poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist tagasiulatuvalt alates 01.12.2006. a. Kohus leiab, et elatis 3500 krooni kuus kuulub väljamõistmisele PkS § 70 lg 2 aluse alates 01.12.2006. a, kuivõrd kohtuistungil on tõendamist leidnud, et kostja ei ole alates 09.02.2007. a kuni käesoleva ajani lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ja enne seda maksis kostja elatist ebaregulaarselt.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust nõuda. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 31 500 krooni (9 x 3500 = 31 500). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 31 500 krooni riigilõivu 2000 krooni.

Maie Seppo kohtunik