2-07-45811/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-07-45811 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtuasja number Pärnu Maakohus

2-07-45811 Otsuse kuupäev 09. jaanuar 2008.a. , Kuressaares Kohtunik

Kristel Pedassaar

Kohtuasi V Õ hagi A Õ vastu alaealise lapse A S Õ ülalpidamiseks elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 09. jaanuar 2008.a. Menetlusosalised

Menetluse staatus Hageja: V Õ,

Kostja: A Õ,

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostja A Õ´lt hageja V Õ kasuks elatis poeg A S Õ ) ülalpidamiseks alates 06. septembrist 2007.a. 2178 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa) krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni

Tsiviilasi nr.2-07-45811 2 a.

3. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Hageja menetluskulu jätta kostja kanda. Kostja menetluskulu jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada esimese astme kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule TsMS §-s 633 märgitud kaebuse vormi ja sisunõudeid järgides. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE ja PÕHJENDUSED, KOSTJA SEISUKOHT Poolte abielust on sündinud poeg A S Õ (tl.4). Poolte abielu on lahutatud Pärnu Maakohtu 29.10.07.a. kohtuotsuse alusel. Poeg elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja ülalpidamisel on lisaks A Sile veel üks alaealine laps, temaga koos elavad ka kaks teist täisealist last ning sügava puudega õde, kellel iseseisev sissetulek puudub (tlk.35-40). Kostja viibib kinnipidamiskohas karistuse kandmisel 07.04.2005.a. kuni 03.01.2009.a. (tl.16). 06. septembril 2007.a. esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles taotles kostjalt poja ülalpidamiseks elatise väljamõistmist summas 1800.00 krooni pluss elatiselt tasumisele kuuluv tulumaks 378.00 krooni, kokku 2178.00 krooni kuus alates avalduse esitamisest. Oma nõuet põhjendas hageja asjaoluga, et kostja juba pikemat aega ei osale lapse ülalpidamises. Hageja ülalpidamisel on lisaks A S Õle ka teisi lapsi ning seetõttu ei piisa tema sissetulekust kõigi perekonnaliikmete ülalpidamiseks. Kostja A Õ esitas lapse elatisenõudele maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Vastuväite kohaselt ei ole ta nõus elatise maksmisega kuna viibib pikemat aega kinnipidamiskohas ja seetõttu puuduvad rahalised vahendid elatise tasumiseks. Vabanemisel on nõus elatist maksma ainult siis, kui pojale avatakse eraldi arve ja raha läheb sellele arvele. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja saatis asja Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl.21). Kostja esitas kohtule hagiavalduse, milles jäi sisuliselt oma nõude juurde nii elatise suuruse kui põhjenduste osas (tl27-28).

Tsiviilasi nr.2-07-45811 3 Kohus võttis hagi 04.12.07.a.määrusega menetlusse ja määras asja lahendamiseks kirjalikku menetlusse kohustades pooli hiljemalt 20 päeva jooksul kohtumääruse (tl.29) kättesaamisest esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule. Määruse on A Õ kätte saanud 11.12.07.a. ja hageja 04.12.07.a. Kumbki pooltest ei ole kohtule täiendavaid materjale ja taotlusi esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende alaealine poeg A S Õ elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust ka laste ülalpidamiskohustuse üle, kuid on vaidlus väljamõistmisele kuuluva elatise suuruse üle ja selle üle, kas elatis tuleb maksta hagejale või otse alaealise poja arvele pangas. Perekonnaseaduse § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seaduse sõnastusest tuleneb seega kohtu kohustus mõista elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a. on seadusega kehtestatud kuupalga alammääraks 3600.00 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1800 krooni. Alates 01. jaanuarist 2008.a. on kuupalga alammääraks 4350.00 krooni (Eesti Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrus nr 254) ja seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.00 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud minimaalmäära lähedal. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Eesti Vabariigi Riigikohtu 23.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Varasemas, 30.11.2004.a. otsuses 3-2-1-121-04, on Riigikohus väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kostja on võtnud õigeks, et ta ei ole andnud hageja juures oleva lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, kuid põhjendanud oma kohustuse täitmata jätmist asjaoluga, et ta viibib kinnipidamiskohas ning seetõttu temal sissetulek puudub. Kinnipidamiskohast vabanemisel on kostja nõus oma kohustust täitma tingimusel, et raha saab tasuda lapse nimel avatud arveldusarvele pangas. Kohus leiab, et kostja sellised vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lisaks eeltoodud kaalutlustele peab kohus vajalikuks veel märkida, et laps vajab ülalpidamist iga päev. Kostja oma süülise käitumisega on ise ennast viinud olukorda, kus tema võimalused lapse ülalpidamiseks rahaliste vahendite andmisel on piiratud ja seetõttu ei loe kohus nimetatud asjaolu mõjuvaks

Tsiviilasi nr.2-07-45811 4 põhjuseks elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks alla minimaalmäära ( PerekS § 61 lg 5 ja 6 tähenduses). Kohus võtab arvesse ka seda, et elatise saajana on hageja tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt tulumaksu. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468).

MENETLUSKULU JAOTIS Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 404, 413, 434-442, 468.

K. Pedassaar Kohtunik