2-07-14229/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-07-14229

K O H T U M Ä Ä R U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Istungisekretär Tõlk Raivo Einula (92) Merily Mets Eevi Pant Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-14229 Tsiviilasi xxx avaldus xxx (ik xxx) elukoha määramiseks ja xxx ning xxx vahelise suhtlemise korra määramiseks Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad xxx (isikukood xxx elukoht xxx), volitatud esindaja Aleksei Kraizmer (OÜ Saikom, Kesk-Sõjamäe 3E, 11415 Tallinn) Lapse xxx esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid, aadress Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn), volitatud esindaja Oksana Smirnova (OÜ Emirlin Consult Õigusbüroo, Punane 6-322, 13619 Tallinn) Eestkosteasutuse (Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse kaudu) volitatud esindajad Marlies Siht ja Marika Talli Kohtuistungi toimumise aeg 15. jaanuar 2007.a R E S O L U T S I O O N

Kinnitada xxx ja xxx kompromiss lapse elukoha ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks järgmises sõnastuses: 1. xxx elukohaks jääb seniks, kuni lapse isa elukoht asub xxx, xxx elukohtxxx on õigus lapsega telefoni teel suhelda igapäevaselt. 2. Lapsega suhtlemine toimub järgmiselt: 1) laps veedab oma isa xxx iga kolmanda nädalavahetuse; 2) kõik ülejäänud nädalavahetused veedab laps oma ema xxx alates reede

Tsiviiltoimik 2-07-14229

2 pärastlõunast (pärast koolipäeva lõppu) kuni pühapäeva õhtuni kuni kella 20-ni; 3) riigipühadest veedab laps oma ema xxx 2008.a. esimese poolaastal tähistatavad pühad ja oma isa xxx teisel poolaastal tähistatavad pühad, edaspidiselt (järgmisel aastal) vastupidi. 4) Kevadja sügiskoolivaheaegadest veedab laps oma ema xxx 4 päeva järjest vastavalt poolte kokkuleppele; 5) suvisest koolivaheajast veedab laps oma ema xxx vähemalt 4 nädalat järjest. Selle perioodi lepivad pooled kokku võimaluse korral jooksva aasta jaanuarikuus. Pooled hoiduvad kokkulepitud xxx puhkuse ajaks lapse viimisest laagrisse vmt; 6) vanem, kelle juures graafiku järgi laps viibib, võimaldab kokkuleppel teise vanemaga lapsel osaleda teise vanema, vanavanemate või teiste lähisugulaste sünnipäevapeol; 7) Pooled lepivad kokku, et lapse haigestumise korral jääb lapsega töövõimetuslehele see vanem, kelle juures olles laps haigestus; 8) Pooled kohustuvad mitte tegema takistusi lapse suhtlemiseks vanavanemate ja teiste sugulastega. Selleks kohustuvad vanemad vajadusel mitte tegema takistusi lapse viimiseks välismaale (Venemaale); 9) Pooled arvestavad suhtlemise korraldamisel lapse soove. Juhul, kui laps soovib oma ema xxx kohtuda ka nädalasisesel tööpäeval, siis tuleb sellest informeerida ka lapse isa xxx. 10) Pooled kohustuvad hoiduma teise vanema halvustamisest ja kritiseerimisest.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-07-14229 (xxx avaldus xxx elukoha määramiseks ja xxx ning xxx vahelise suhtlemise korra määramiseks) menetlus. Kõik kohtukulud jätta selle isiku kanda, kes kulu on kandnud (TsMS § 164) Määruse koopia väljastada: xxx, xxx, xxx esindajale ja eestkosteasutuse (Tallinna linna) esindajatele. E d a s i k a e b a m i s e kord Kohtumääruse peale võib Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse kolmekümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

15.01.2008.a. kohtuistungil (xxx avaldus xxx elukoha määramiseks ja Axxx ning xxx vahelise suhtlemise korra määramiseks

esitasid istungist osavõtnud menetlusosalised kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud ja järgmise sisuga kompromissi: 1. xxx elukohaks jääb seniks, kuni lapse isa elukoht asub xxx, xxx elukoht. xxx on õigus lapsega telefoni teel suhelda igapäevaselt. 2. Lapsega suhtlemine toimub alljärgmiselt: 1) Laps veedab xxx iga kolmanda nädalavahetuse; 2) Kõik ülejäänud nädalavahetused veedab laps xxx alates reede pärastlõunast (pärast koolipäeva lõppu) kuni pühapäeva õhtuni kuni kl.20-ni; 3) Riigipühadest veedab laps xxx 2008.a. esimese poolaastal tähistatavad pühad ja xxx teisel poolaastal tähistatavad pühad, edaspidiselt vastupidi. 4) Kevadja sügiskoolivaheaegadest veedab laps xxx 4 päeva järjest vastavalt poolte kokkuleppele;

Tsiviiltoimik 2-07-14229

3 5) Suvisest koolivaheajast veedab laps xxx vähemalt 4 nädalat järjest. Selle perioodi lepivad pooled kokku võimaluse korral jooksva aasta jaanuarikuus. Pooled hoiduvad kokkulepitud xxx puhkuse ajaks lapse viimisest laagrisse vms; 6) Vanem, kelle juures graafiku järgi laps viibib, võimaldab kokkuleppel teise vanemaga lapsel osaleda teise vanema, vanavanemate või teiste lähisugulaste sünnipäevapeol; 7) Pooled lepivad kokku, et lapse haigestumisel jääb lapsega töövõimetuslehele see vanem, kelle juures olles laps haigestus; 8) Pooled kohustuvad mitte tegema takistusi lapse suhtlemiseks vanavanemate ja teiste sugulastega. Selleks kohustuvad vanemad vajadusel mitte tegema takistusi lapse viimiseks välismaale (Venemaale); 9) Pooled arvestavad suhtlemise korraldamisel lapse soove. Juhul, kui laps soovib xxx kohtuda ka nädalasisesel tööpäeval, siis tuleb sellest informeerida ka xxx. 10) Pooled kohustuvad hoiduma teise vanema halvustamisest ja kritiseerimisest.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatust, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kompromissile alla kirjutanud isikud palusid kohtul esitatud kujul kompromiss kinnitada ning menetlus antud tsiviilasjas esitatud nõuete osas lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (TsMS § 432). Kompromissile allakirjutanud xxx ja xxx kinnitasid kohtule, et neil ei ole kummagi vastu enam mingeid nõudeid, mis oleksid seotud nende ühise lapse xxx kasvatamisega.

Puudutatud isiku (Tallinna linna) esindajad kinnitasid, et neil ei ole vastuväiteid kompromissile ja palusid see kinnitada määrusega ning menetlus tsiviilasjas lõpetada.

Kohtu seisukoht

TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Tsiviiltoimik 2-07-14229

4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. See kompromiss on kohtu arvates sõlmitud heas usus, on mõistlik ja arvestab xxx vajadusi ning lähtub lapse huvidest. Perekonnaseaduse § 52 lg. 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps elab, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kohus, tutvunud poolte kohtule kinnitamiseks esitatud kirjaliku kompromissiga, leiab, et sellisel kujul ja tingimustel esitatud kompromissi kui vanemate ühist tahteavaldust on kohtul võimalik kinnitada käesoleva kohtumäärusega, kuna selle kompromissi sisust nähtub kohtu arvates mõlema vanema siiras soov tagada oma alaealisele lapsele võimalikult stabiilne elukeskkond tema isiksuse igakülgseks arenguks ning eesmärgiga kaasata lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise protsessi olulisel määral ka lapsest lahus elav vanem, kelleks on käesoleval juhul lapse ema.

Pooli on kohtu poolt teavitatud tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse samasisulise avaldusega samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik