2-07-23685/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg

otsuse aeg ja koht 15.jaanuar 2008 Kentmanni kohtumaja

tsiviilasi KK’e hagi EL’a vastu elatise suurendamises

menetlusosalised hageja: KK, i.k. XXX, elab XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja, advokaat Rainer Kuulme

kostja: EL, i.k. XXX, elab XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja, advokaat Meelis Masso

kohtuistungi aeg

9. jaanuar 2008

asjaolud KKL(XXX) on sündinud XXX. Sünniakti nr. XXX järgi on lapse vanemad on EL ja KK.

KKL(XXX) on sündinud XXX. Sünniakti nr. XXX järgi on lapse vanemad on EL ja KK.

Tartu Maakohtu 20.juuni 2002 menetluse lõpetamise määrusega on kinnitatud poolte kokkulepe, mille järgi lasub kostjal kohustus tasuda elatist kummagi lapse ülalpidamiseks summas 1 500 krooni.

XXX on sündinud SRL; Tartu Maavalitsuse sünniakti nr. XXX järgi on lapse vanemateks EL ja LO.

hageja nõue Hageja esitas 22.juunil 2007 Harju Maakohtule hagi Tartu Maakohtu 20.juuni 2002 määrusega kinnitatud elatise suurendamises ja palus välja mõista kostjalt elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 3 850 krooni tagasiulatuvalt alates 22.juunist 2006 kuni täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni põhikooli, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Tsiviilasi nr.2-07-23685/21

2

Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et tema sissetulek ei ole laste ülalpidamiseks piisav. Töötasu sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum on keskmiselt 7 000 krooni kuus. Lisaks laste ülalpidamisele peab hageja tasuma ka eluaseme ja õppelaenu makseid.

Hageja väidab, et poolte kokkuleppe kinnitamise ajast arvates on kaubad ja teenused kallinenud keskmiselt ca 6% - 10% aastas, mille tõttu on suurenenud ka laste ülalpidamiskulud. Lastele tehtud kulutused on suurenenud ka tulenevalt nende vanuse ja vajaduste kasvuga; laste vajadused on oluliselt muutunud.

Hageja hinnangul on kummagi lapse vajadus kuus keskmiselt 4 000 krooni, s.h. kulutused toidule - 1 000 krooni, riietele - 500 krooni, eluasemele - 500 krooni, tervisele ja hügieenile - 500 krooni, transpordile ja sidele - 400 krooni, spordile ja huvialadele - 450 krooni, haridusele - 150 krooni ning reisimisele ja vaba ajale - 500 krooni. Hageja väidab, et maksab laste eluja pensionikindlustuse lepingu täitmiseks igakuuliselt 600 krooni; lapse ortodontilisele ravile kulub lähemal ajal 14 000 krooni.

Hageja väidab ka, et kohtu poolt kinnitatud kokkuleppes ei ole arvestatud elatise saajal lasuvat tulumaksu tasumise kohustust. Hageja maksevõimet mõjutab oluliselt vähenemise suunas veel asjaolu, et ta peab tasuma saadud elatiselt arvestatud tulumaksu, milles tekkinud maksuvõla suurus koos intressidega on 33 000 krooni. Maksuvõla tekkimise põhjuseks oli kostja poolt suuliselt antud lubadus tasuda elatiselt tulumaksu ise.

Hageja väidab, et kostja töötasu on elatise tasumiseks hagis nõutud määras piisav. Kostja igakuiseks sissetulekuks on hagejale teadaolevalt 20 000 krooni.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja möönab, et poolte kohtu määrusega kinnitatud kokkuleppes sisalduv elatise summa jääb väiksemaks seaduses ettenähtud miinimummäärast ning on nõus selle suurendamisega kuni miinimumini. Hageja elatise nõue on põhjendatud üksnes kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kostja ei nõustu hageja taotlusega elatise suurendamises tagasiulatuvalt. Kostja ei ole vastutav hageja tulumaksu võlgnevuse eest. Hageja väited kestvatest toimetulekuraskustest on põhjendamatud; hageja pidanuks vajadusel koheselt taotlema elatise suurendamist. Hageja soovib kostja arvel tasuda tekkinud maksuvõlgnevust.

Kostja väidab, et hageja esile toodud kulutused lastele on ülemäärased. Hageja on kulutuste jaotuses olnud ebaloogiline, eristades kulutusi vabale ajale kulutustest teatrile ja kinole, samuti kulutustest harrastustele. Arusaamatuks jääb, millised on muud igakuised kulutused. Laste kasuks sõlmitud pensionikindlustuslepingus ettenähtud maksed ei ole tingimata vajalikud. Väidetavates igapäevastes makseraskustes ei ole tulevikku suunatud maksete tegemine mõistlik.

Kostja väidab ka, et hageja pole lastele asjade soetamisel teinud mõistlikke valikuid. Hageja esitatud tšekid ja maksedokumendid on laste kulutustega seostatavad vaid osaliselt.

Kostja väidab, et hageja väited kostja sissetuleku kohta ei ole õiged. Poolte sissetulekud on sarnases suuruses. Hageja ei ole märkinud, et temale laekuvad lisaks töötasule ka riiklikud lastetoetused.

Kostja väidab ka, et elatise muutmisel tuleb arvestada kostjale lisandunud ülalpeetavaga,

3 kelle olukord ei saa elatise maksmise tõttu olla halvem teistest lastest.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja on aluseta pöördunud kohtusse. Enne kohtusse pöördumist ei ole hageja teinud kostjale ühtegi ettepanekut elatise suurendamise osas.

kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused Perekonnaseaduse (PeK) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist; lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal lasus Tartu Maakohtu poolt 20.juunil 2002 kinnitatud kokkuleppe alusel kohustus maksta elatist kummalegi lapsele summas 1 500 krooni. Kostja on kokkulepet täitnud. Alates 1.oktoobrist 2007 on kostja maksnud elatist kummalegi lapsele summas 1 800 krooni.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on õigus nõuda kokkulepitud elatise suurendamist tagasiulatuvalt, s.o. alates 22.juunist 2006.

Perekonnaseaduse § 70 lg. 1 järgi mõistab kohus ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja nõudel võib kohus elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse §-s 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Osundatud sätted laienevad ka elatise suuruse muutmise nõuete esitamisele.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumi või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus leiab, et vaatamata sõlmitud kokkuleppele (ja selle täitmisele) tuleb kostja lugeda maksekohustust mittetäitnuks selles osas, millises laste ülalpidamiseks saadud summa jääb alla seaduses ettenähtud miinimumi. Kohus nõustub hagejaga selles, et elatise suuruse määramisel tuleb muu hulgas arvestada ka asjaoluga, et elatis kuulub saaja maksustatava tulu hulka. Samas ulatuses arvestatakse elatise maksja tulu maksubaasist välja. Seega ei ole elatisega kaasnev tulumaksu osa maksjale koormav.

Kohus leiab, et kostja pidanuks arvestama elatise tasumisel seadusest tuleneva miinimumnõudega ning suurendama vastavas ulatuses makstava elatise summat. Kohus arvestab seejuures ka asjaolu, et poolte kompromiss elatise suuruses ei põhinenud seaduses ettenähtud miinimumil vaid ületas selle märkimisväärselt. Samas arvestab kohus asjaoluga, et muudetud suuruses elatisest tekkinud võlgnevuse tasumise periood jääb aega, kus kostjale on lisandunud kolmas ülalpeetav.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja on vastutav hageja tulumaksu võlgnevuse tekkimise eest. Kostja ei kinnitanud tulumaksu tasumise kokkuleppe olemasolu. Hageja pidi teadma ja täitma temal lasuvat makskohustust. Selle kohustuse ülekandmine kostjale

4 ei ole kooskõlas seadusega.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue elatise suurendamises tagasiulatuvalt on põhjendatud järgnevalt.

Ajavahemikus 22.juunist 2006 kuni 31.detsembrini 2006 oli seaduses ettenähtud elatise miinimum ühele lapsele 1 500 krooni. Kohus hindab vaidluse asjaolusid arvestades kostja igakuiseks maksekohustuseks 1 830 krooni (61 krooni päevas) kummalegi lapsele. Seega tekkis märgitud perioodil elatise võlgnevus igakuises makses 330 krooni ulatuses ja igapäevases makses 11 krooni ulatuses. Kogusummas on märgitud perioodi võlgnevus

4 158 (2 x (9 x 11) + (6 x 330)) krooni.

Ajavahemikus 1.jaanuarist 2007 kuni 2.jaanuarini 2008 (inlc.) oli seaduses ettenähtud elatise miinimum ühele lapsele 1 800 krooni; kostja igakuiseks maksekohustuseks arvestab kohus sel perioodil 2 200 krooni. Kohus arvestab elatise võlgnevuse määramisel asjaoluga, et kostja on alates 2007 oktoobrist maksnud elatist summas 1 800 krooni kuus. Seega tekkis märgitud perioodil elatise võlgnevus igakuises makses kuni oktoobrikuuni 700 krooni ja oktoobrist alates 400 krooni ning igapäevases makses 23 krooni. Kogusummas on märgitud perioodi võlgnevus 15 092 (2 x (9 x 700) + (3 x 400) + (2 x 23)) krooni.

Arvestades eeltoodut tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 22.juunist 2006 kuni 2.jaanuarini 2008 kogusummas 19 250 krooni (4 158 + 15 092).

Kohus leiab, et alates 3.jaanuarist 2008 tuleb kostjalt välja mõista elatis kummalegi lapsele 2 600 krooni.

Kohus leiab, et arvestades laste iga ning nende toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi on hageja poolt laste vajadused hinnatud mõistlikult. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et laste vajaduste ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et laste ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv.

Kohus peab vajalikuks osundada, et vanemate maksevõimet mõjutavad objektiivsed asjaolud on sarnased. Mõlemad vanemad töötavad valitud erialal ega soovi ametit vahetada. Kummalgi vanematest ei ole diagnoositud töövõime kaotust. Kummalgi vanemal on tööjõuturul sarnases mahus valikuid, mille tegemine sõltub subjektiivsetest eelistustest ja põhjustest.

AS Tallink 25.juuli 2007 ja 5.septembri 2007 palgatõendite ning OÜ HT Laevateenindus 17.septembri 2007 tõendite järgi oli kostja keskmine brutopalk vahemikus 10 084 kuni 12 582 krooni (tl. 27, 87, 100).

Tartu Ülikooli Kliinikumi 14.augusti 2007 palgatõendi järgi oli hageja keskmine palk 8850.00 krooni (tl. 35). Põhja Maksuja Tollikeskuse andmetel on tegemist netotasuga; ka on hageja saanud 2007 aastal märkimisväärset tulu aktsiaseltsist M.

Kohus leiab, et puuduvad alused elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimumi. Kostja töötasu ja temal objektiivselt esinevad valikuvõimalused võimaldavad täita kolme lapse ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras.

Kohus nõustub kostjaga selles, et elatise kuulub väljamõistmisele kuni laste täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse §-s 60 lg. 2 ettenähtud nõudeõigus kuulub täisealiseks saanud lapsele, mitte tema vanemale.

5

menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 järgi kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus leiab, et vaidluses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust hageja menetluskulude jätmiseks kostja kanda (§ 164 lg. 3). Nõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Kostja ei ole vara ega sissetulekut varjanud.

resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 164; 436, 438, 439, 441-442 ja 468 lg.

3 ja perekonnaseaduse §-st 60; 61 lg. 1-3 ja §-st 70 kohus

o t s u s t a s:

hagi rahuldada osaliselt.

Muuta Tartu Maakohtu 20.juuni 2002 menetluse lõpetamise määrusega 2-430/2002 kinnitatud elatise suurust.

Mõista välja EL’alt elatis KK’e kasuks KKL’a ülalpidamiseks summas 2600 (kaks tuhat kuussada) krooni kuus alates 3.jaanuarist 2008 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras.

Mõista välja EL’alt elatis KK’e kasuks KKL’a ülalpidamiseks summas 2 600 (kaks tuhat kuussada) krooni kuus alates 3.jaanuarist 2008 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras.

Mõista välja tagasiulatuvalt ajavahemikus 22.juunist 2006 kuni 2.jaanuarini 2008 tasumisele kuuluva elatisena EL’alt KK’e kasuks KKL’a ja KKL’a ülalpidamiseks kogusummas 19 250 (üheksateist tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Kohtuotsus igakuise elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

/allkiri//pitser/

Aase Sammelselg kohtunik