2-07-12753/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-07-12753 Tsiviilasi Tartu linn hagi X vastu üürija kõrvalkulude võlgenvuse ning viivise 1880.15 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Tartu linn, asukoht Tartu Raekoda, 50089 Tartu; hageja volitatud esindaja Riina Rebane, Tartu Elamuhalduse AS, Soola 3, 51014 Tartu; kostja X ,

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 415, kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X Tartu linna kasuks üürija kõrvalkulude võlgnevus ning viivis summas 1880 (tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni ja 15 (viisteist) senti.

3. Tartu linna menetluskulud jätta X kanda.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

2 Hagiavalduse sisu Kostja asus sotsiaaleluruumi aadressiga P. 2-4a, Tartu elama 23.02.2005 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1713 alusel. Praegu kasutab kostja hagiavalduse kohaselt sama eluruumi 10.04.2006 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 2148 alusel. Kostja kohustus eluruumi kasutamise eest üüri tasuda tuleneb kehtiva üürilepingu punktist 5.3., mille kohaselt üürnik tasub üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri üürileandja poolt koostatud majandamiskava ja/või elamu tegelike kulude alusel. Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest tasub üürnik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kostja vastav kohustus tulenes üürilepingu punktist 5.4. Vaatamata eluruumi ning hooldusja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ei tasunud kostja üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt üürilepingus kokkulepitud tingimustele, sellest tulenevalt tekkis tal võlgnevus. 01.03.2007 seisuga on kostja poolt üüri ja kõrvalkulude eest tasumata 1858.45 krooni. Võlgnevuselt on arvestatud viivist 21.70 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid igakuiselt saadetud arvetele. Eeltoodust lähtuvalt esitas hageja 30.03.2007 Tartu Maakohtule hagiavalduse, kus palub kostjalt kokku välja mõista 1880.15 krooni.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 19.10.2007. TsMS § 317 lg 5 kohaselt on menetlusdokument isikule kätte toimetatud 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Hagi on tõendatud sotsiaaleluruumi üürilepingutega nr 1713 ja 2148, väljavõttega üüri ja kõrvalkulude arvestusest ning Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni 09.03.2007 koosoleku protokolliga nr 9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg

1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürija kõrvalkulude võlgnevuse koos viivisega summas 1880.15 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

3

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik