2-07-48364/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2008. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-07-48364

Tsiviilasi

K. OÜ hagi OÜ N. vastu 92 252 krooni ja viivise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja K. OÜ,

hageja esindaja vandeadv Liina Naaber, AB Lepik & Luhaäär

LAWIN, Dunkri 7, 10123, Tallinn;

kostja OÜ N,

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista osaühingult N. K. osaühingu kasuks 92 252 (üheksakümmend kaks tuhat

kakssada viiskümmend kaks) krooni.

3. Välja mõista osaühingult N. viivis perioodi eest kuni 16.11.2007 summas 18 345.26

krooni ja alates 17. novembrist 2007 arvestusega 0,25 % viivist 92 252 kroonilt päevas

kuni põhivõla tasumiseni.

4. K. OÜ menetluskulud kannab OÜ N.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu

tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv

põhjus või mitte.

Hageja nõue

Hageja sõlmis kostjaga 28.02.2007 müügilepingu nr 1297, mille alusel müüs kostjale kaupu

kokku 92252 krooni eest. Lepingu punkti 1.2. kohaselt kohustus kostja tasuma saadud kauba eest

30 kalendripäeva jooksul. Arved on kuni hagi esitamiseni tasumata. Lepingu punkti 1.3. kohaselt

kohustus kostja tasumisega viivitamisel maksma viivist 0,25 % tähtajaks tasumata summalt.

Hageja meeldetuletusele 08.11.2007 ei ole kostja reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista

92 252 krooni, viivise kuni hagi esitamiseni kohtusse ja edasi viivise 0,25 % tasumata summalt

kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha

tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.

Kostja registrisse kantud asukohas Vedul Tartu maakonnas on laopidaja I. P kostjale saadetud

hagimaterjalid 17.12.2007 vastu võtnud. TsMS § 323 kohaselt kui isikut, kellele tuleb

menetlusdokument kätte toimetada, st käesolevas asjas TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku

seaduslikku esindajat ei saada tema äriruumis kätte, loetakse dokument saajale kätteantuks ka

kättetoimetamisega tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale. Kohus loeb menetlusdokumendi

– hagiavalduse koos lisade ja kohtumäärusega, milles kostjat kohustati vastama hagile ning

hoiatati tagajärgedest – kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise

võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani

hagiavaldusele vastanud.

Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud ostu-

müügilepinguga, arvetega ja võlanõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja

müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt

tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga

kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Ostu-müügilepingu p. 1.3. kohaselt on pooled kokku

leppinud viivise määras 0,25 % viivitatud summalt päevas.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

92 252 krooni, viivise kuni hagi esitamiseni kohtusse ja viivise kuni põhinõude tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik