Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-1115/1 AI generated

2-08-1115/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-1115/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1115 Tsiviilasi KV hagi KE vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KV(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja KE(sünd. XXX elukoht XXX). Menetluse liik

Legislator headnote

AI generated

2-08-1115/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1115 Tsiviilasi KV hagi KE vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KV(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja KE(sünd. XXX elukoht XXX). Menetluse liik

Resolutsioon Kirjalik menetlus Kohus ei võta KV hagi KE vastu elatise nõudes menetlusse ja tagastab selle koos lisadega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Kohtu põhjendused KV esitas 14.01.2008.a. hagi KE vastu elatise nõudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Hageja on esitanud kohtule tõendina lapse, kellele elatist taotletakse, sünnitunnistuse. Nimetatud sünnitunnistuselt ei nähtu, et kostja KE oleks lapse isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kuivõrd elatist saab nõuda ainult vanemalt, kes on lapsevanemana kantud ka sünnitunnistusele, tuleb esmalt tuvastada, kellest laps põlvneb. Seega tuleks hagejal esitada vastavasisuline hagi (põlvnemise tuvastamise hagi), kuid antud juhul keeldub kohus hagi elatise nõudes menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale.

Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on hagejal võimalik uuesti pöörduda kohtu poole elatise nõudega, kui on tuvastatud lapse põlvnemine KE.

Ene Tsefels Kohtunik