2-07-51885/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-07-51885/34
Legislator headnote
AI generated2-07-51885/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 2-07-51885/34
Full text
2-07-51885/34
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2008.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-51885/34 Tsiviilasi RP hagi AM vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Asja menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RP(isikukood XXX, postiaadress XXX)
Kostja AM(isikukood XXX, elukoht XXX, registriaadress XXX)
RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast RP hagi AM vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks.
2. Tagastada hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul selle kättesaamisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda 200 krooni riigilõivu.
Menetluse käik, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus
13.12.2007.a. esitati kohtule eelpool nimetatud hagiavaldus.
Kooskõlas TsMS § 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Hagiavalduse järgi on hagejale tekkinud mittevaraline ja varaline kahju, seoses kostja poolt hageja aadressiandmete muutmata jätmisega Eesti rahvastikuregistris. Kohtu hinnangul on esitatud kujul hagi perspektiivitu. Rahvastikuregistris seaduse § 39¹ lg 1 sätestab isiku kohustuse hoolitseda enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris ja lg 2 sätestab, et juhul, kui isik asub püsivalt elama teise elukohta, peab ta esitama uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue
2-07-51885/34
2 elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega tulnuks hagejal aadressi muutumisel kooskõlas rahvastikuregistri seaduse § 45 lg-le 1 sama seaduse §-s 40 sätestatud korras uue elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitada kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Asjaolu, et hagejal tema sõnul puudub uus elukoht, mistõttu ei ole tal võimalik viidatud viisil aadressi muuta, ei anna õigust järelduseks nagu oleks kostja poolt hageja õigusi rikutud. Rahvastikuregistris seaduse § 45 lg 1 p 2 annab kostjale kui uuele ruumi omanikule üksnes õiguse, mitte kohustuse, nõuda rahvastikuregistrisse kantud hageja elukoha aadressi muutmist.
TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus TsMS § 2, § 371 lg 2 p 1 ja § 372 lg 4 ja 5 alusel hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle koos koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei takista teistkordset kohtusse pöördumist samas asjas, kui nimetatud takistused kõrvaldatakse (TsMS § 372 lg 6).
Maire Lukk Kohtunik