3-07-1712/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1712 Haldusasi H.H.i kaebus Raasiku Vallavalitsuse 25.06.2007 korralduse nr 543 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 07.01.2008. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – H.H.; Kaasatud kolmas isik – M-M.P.. RESOLUTSIOON 1. Jätta H.H.i kaebus rahuldamata. 2. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 14.01.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud Raasiku Vallavalitsuse 25.06.2007 korraldusega nr 543 võimaldati M-M.P.il ostueesõigusega erastada Raasiku vallas Perila külas asuv Sipelga maaüksus suurusega 4,78 ha.

Halduskohtule esitas kaebuse H.H. nõudega tühistada Raasiku Vallavalitsuse ülalmärgitud 25.06.2007 korraldus nr 543.

Kaebaja seisukohad Kaebaja on esitanud 11.05.1999 avalduse endiste maaüksuste A68, A69 ja A70 ostueesõigusega erastamiseks. Kolmandale isikule erastatud maa on viimane osa veel erastamata A70 maaüksusest. Seega taotlesid maa erastamist samale maaüksusele 2 isikut. Kaebaja juhindub Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr 267 §-st 132, mille kohaselt, kui maale on mitu taotlejat, jagatakse see võimalikult võrdselt. Kui poolte vahel ei saavutata kokkulepet, siis korraldatakse piiratud enampakkumine. Vald on selle võimaluse jätnud kasutamata.

2 Kaebaja ja kolmas isik on mõlemad võrdsed erastajad, mõlemad tegelevad põllumajandusliku ettevõtlusega. Kolmas isik soovib maad erastada küün-lauda juurde, mida sihtotstarbeliselt ei kasutatagi. Kaebaja leiab, et õigus maa erastamiseks on hoopis temal ning palub kaevatava korralduse tühistada.

Vastustaja seisukohad Kaevatud korraldus on vastu võetud kooskõlas maareformi seaduse, maa hindamise seaduse, maa ostueesõigusega erastamise korra ja katastriüksuse määramise sätetega ning vastavalt ringkonnaja riigikohtu jõustunud kohtulahendile kaebaja ja M-M.P.i vahelises maa erastamise vaidluses. M-M.P.i poolt on Raasiku vallale esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus, mille järgi ta soovib erastada talle kuuluva lauda juurde Raasiku vallas Perila külas maad 5 ha. M- M.P. on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb Raasiku vallas Perila külas piimakarja kasvatamisega. Sellest tulenevalt on käesoleval ajal M-M.P.il ostueesõigus kaebuse esitaja ees maaüksuste A68, A69 ja A70-st osa erastamisel. M-M.P.i maa erastamisavalduse esitamise järgselt on kujunenud olukord, kus ei ole enam võimalik erastada kaebajale tema ehitiste juurde maad A68, A69 ja A70 maaüksuste arvelt. Kaebaja esitas ostueesõigusega maa erastamise avalduse 30.12.1997 Kangru talu endistes piirides ja suuruses erastamiseks. Kuni M-M.P.i poolt laudahoone juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamiseni oli kaebajal võimalus erastada vaba maa arvelt väljaspoolt Kangru kinnistut maad ning vald esitas talle piiride kulgemise ettepanekuid, kuid kaebaja ei asunud maa katastriüksuse vormistamiseks maamõõtjaga kokkulepet sõlmima ja katastriüksust vormistama. Käesoleval ajal on kaebajale esitatud valla poolt piiride kulgemise ettepanek, arvestades uut situatsiooni seoses M-M.P.i maa erastamise avalduse esitamisega lauda juurde maa erastamiseks. Katastriüksuse vormistamiseks ei ole kaebaja siiani maamõõtjat tellinud ja maa mõõdistamise toiminguid alustanud. Kaebaja ja M-M.P. ei ole ühesuguses olukorras endiste Kangru ja Sipelga kinnistutega piirnevate vabade maade erastamisel ning nende maade (A68 ja A69) üksnes kaebajale erastamist ega võrdset jagamist ei saa kaebaja nõuda. Kaebajal ja M-M.P.il on õigus maad ostueesõigusega erastada MRS-st tulenevalt erinevatel alustel. Kaebaja taotleb maa ostueesõigusega erastamist väljaspool linna piire asuva elamu omanikuna, kellel on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses ning maa erastamiseks moodustatakse selline kinnistu elamu juurde (MRS § 221 lg 2). M- M.P. taotleb maa ostueesõigusega erastamist loomakasvatushoone omanikuna loomakasvatushoone juurde (MRS § 221 lg 22). MRS võimaldab erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad täiendavalt loomakasvatushoone juurde suurusega kuni 50 ha, kui loomakasvatushoone ei moodusta elamuga ühtset kompleksi (maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 alap 5). Erinevalt M-M.P.ist ei ole kaebaja loomakasvatushoone juurde maa erastaja MRS § 221 lg 22 mõttes ning elamuga ühtse kompleksi moodustava lauda olemasolu ei anna talle täiendavat alust maa erastamiseks. M-M.P.i loomakasvatushoone ei moodusta elamuga ühtset kompleksi ja seetõttu on ta kaebajaga võrreldes eelisolukorras lauta ümbritsevate vabade maade erastamisel. Vastustajal pole olnud mingit erilist huvi A70 asuva ehitise suhtes, selle omanikule anti lauda kasutusluba, kuna hoone vastas ehitusnormidele, omanik müüs hoone M-M.P.ile, kellel tekkis lauda juurde maa erastamise õigus. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Veel erastamata maad kokku on u 11 ha. Piiride kulgemise ettepaneku tegemisel on vald arvestanud mõlema erastaja põhjendatud huve ja seadusest tuleneva õigusega erastada ostueesõigusega kuni 50 ha tagastamisest vabaks jäävat maad. Kaebajale võimaldatakse erastada ca 6 ha ja M-M.P.ile 4,78 ha maad.

3 Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2007 kohtuotsusega jäeti rahuldamata H.H.i kaebus Raasiku Vallavalitsuse vastu Tallinna Halduskohtu 19.05.2006 kohtuotsuse tühistamiseks. Nimetatud haldusasja raames käsitleti maaüksuste A68, A69 ja A70 erastamise võimalikkust kaebajale ja M-M.Pile. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kolmanda isiku M-M.P.i seisukoht Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata, viidates jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2007 kohtuotsusele samade poolte vahel.

Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Vastustaja palus asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Kolmas isik kinnitas istungil, et kasutab vaidlusalust lauta pullilaudana, kus on hetkel sees 3 pulli. Ehitis on ehitatud algselt laudaks, kus on sees ka loomalatrid. Ühe osa laudast moodustab küün, et hõlbustada loomade söötmist.

Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Samade menetlusosaliste vahel on varem Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus olnud arutusel haldusasi nr 3-03-38. Selle haldusasja raames on Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2007 kohtuotsusega tuvastatud järgmised käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: „M-M.P. omandas 15.11.2002 laudahoone ning esitas 25.11.2002 avalduse lauda juurde 5,0 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg 21 näeb ette, et kui ehitis omandatakse pärast 1998. aasta 1. jaanuari vallasasjana, on ehitise omandanud isikul õigus maad ostueesõigusega erastada maareformiseaduses sätestatud alustel. Ka maa ostueesõigusega erastamise korra p 71 näeb ette, et kui ehitis omandatakse pärast 1. jaanuari 1998 vallasasjana, on ehitise omandajal õigus saada maaomanikuks MRS-s sätestatud alustel ja korras. M-M.P.il on ehitise omanikuna õigus maad ostueesõigusega erastada (MRS § 22 lg 1) ning maa erastamise ulatuse määratleb tema puhul MRS § 221 lg 22, mille kohaselt on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 71 alap 2 näeb ette, et kui ehitis omandatakse pärast 1. jaanuari 1998 vallasasjana ja ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei olnud 1. jaanuariks 1998 esitatud avaldust ja teiste isikute ehitiste juures ostueesõigusega erastatava maa katastriüksuste moodustamine on algatatud enne ehitise omandaja poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist, siis määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks 1. jaanuariks 1998 esitatud avalduste alusel ja pärast 1. jaanuari 1998 ehitise vallasasjana omandanud isikule tagatakse vähemalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise võimalus. Vaadeldaval juhul ei olnud lauda juurde enne 1. jaanuari

4 1998 maa ostueesõigusega erastamiseks avaldust esitatud ning kaebaja ehitiste juures ostueesõigusega erastatava maa katastriüksuse moodustamine ei olnud enne lauda omandaja poolt avalduse esitamist algatatud. Katastriüksuse moodustamine loetakse maa ostueesõigusega erastamise korra tähenduses algatatuks erastaja poolt katastriüksuse moodustamise õigust omavale isikule vastava tellimuse esitamise hetkest arvates (p 131). Kuna kaebaja ehitiste juurde ei olnud 25. novembriks 2002 katastriüksuse moodustamine tellitud, ei pea M-M.P. oma õiguste realiseerimisel piirduma ja vastustaja ei saa tema õiguste tagamisel piirduda lauda teenindamiseks vajaliku maa erastamise võimalusega, vaid M-M.P.il on õigus erastada ostueesõigusega kuni 50 ha tema lauta ümbritsevat tagastamisest vabaks jäävat põllumajandusmaad. M-M.P. on taotlenud kogu seni veel erastamata vaba maa (va endise Kangru talu põhitükk, millel asuvad kaebaja hooned) erastamist loomakasvatushoone juurde ning vastustajal tuleb selle avaldusega arvestada. Maa erastamise eeltoimingud, sh piiride kulgemise ettepanekud, ei ole lõplikud haldusaktid, mis tekitavad kaitstava usalduse ja mille alusel saaks isik õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes maa erastamist nõuda. Olukorras, kus enne lauda juurde maa erastamise avalduse esitamist ei olnud kaebaja elamu juurde katastriüksuse moodustamisega alustatud, tuli vastustajal muutunud situatsiooniga arvestada ning võimalikud varasemad seisukohavõtud piiride kulgemise osas ei ole vastustajale siduvad. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ja M-M.P. ei ole võrdväärses olukorras endiste Kangru ja Sipelga kinnistutega piirnevate vabade maade erastamisele pretendeerimisel ning nende maade (Kapuka A68 ja Kivila A69) üksnes kaebajale erastamist ega ka võrdset jagamist ei saa kaebaja nõuda. Väited põllumajandusliku tootmisega tegelemisest ja lauda olemasolust selliseid õigusi kaebajale ei anna. Kaebaja ja M-M.P. on maa ostueesõigusega erastajad maareformi seadusest tulenevatel erinevatel alustel. Kaebaja taotleb maa ostueesõigusega erastamist väljaspool linna piire asuva elamu omanikuna, kellel on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses ning maa erastamiseks moodustatakse selline kinnistu elamu juurde (MRS § 221 lg 2). M- M.P. taotleb maa ostueesõigusega erastamist loomakasvatushoone omanikuna loomakasvatushoone juurde (MRS § 221 lg 22). MRS võimaldab erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad täiendavalt loomakasvatushoone juurde suurusega kuni 50 ha, kui loomakasvatushoone ei moodusta elamuga ühtset kompleksi (maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 alapunkt 5). Erinevalt M-M.P.ist ei ole kaebaja põllumajandusliku tootmisega tegeleja ja loomakasvatushoone juurde maa erastaja MRS § 221 lg 22 mõttes ning elamuga ühtse kompleksi moodustava lauda olemasolu ei anna talle täiendavat alust maa erastamiseks. M-M.P.i loomakasvatushoone ei moodusta elamuga ühtset kompleksi ja seetõttu on ta kaebajaga võrreldes eelisolukorras lauta ümbritsevate vabade maade erastamisel. Veel erastamata maad kokku (Kangru, Kapuka, Kivila ja osa Sipelga endistest kinnistutest) on ca 11 ha ning piiride kulgemise ettepaneku tegemisel on vastustaja arvestanud mõlema erastaja põhjendatud huvide ja seadusest tuleneva õigusega erastada ostueesõigusega kuni 50 ha tagastamisest vabaks jäävat maad. Kaebajale võimaldatakse erastada ca 6 ha ja M-M.P.ile ca 5 ha maad, mida pole põhjust pidada kaebaja õigusi kitsendavaks ebavõrdseks kohtlemiseks. /…/ Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel asus kaebaja väitma piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasust ja oma õiguste rikkumist uue õigusliku põhjendusega, et M-M.P.ile kuuluva lauda juurde ei saa üldse maad ostueesõigusega erastada, kuna tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Väite, et ehitis on püstitatud maakasutusõiguse ja ehitusloata, põhistamiseks ei ole kaebaja tõendeid esitanud, kuid ka selle väite õigsust eeldades ei ole alust asuda seisukohale, et M-M.P.il puudub loomakasvatushoone juurde maa erastamise õigus. /…/ Olukorras, kus ehitist on AÕS RakS § 14 lg 1 mõttes käsutatud ja ehitise heauskselt omandanud isik on tõendanud kohalikule omavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise korras nõutaval viisil omandiõigust ehitisele, ei ole ehitis enam vaadeldav õigusliku aluseta püstitatud ehitisena, mille juurde maa ostueesõigusega erastamisest saaks

5 kohalik omavalitsus keelduda. M-M.P.i poolt ehitise müügilepinguga 15.11.2002 omandamine eeldab, et ehitis oli enne seda kasutusloa andmisega seadustatud ja kantud hooneregistrisse.„

Kohtu arvates on eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse motiividega ammendavalt lahendatud kaebaja ja kolmanda isiku vaheline vaidlus maade erastamisest vaidlusalustel maatükkidel. Ainsa uue motiivina, mida eelnevas kohtuvaidluses ei ole käsitletud, on kaebaja käesolevas vaidluses toonud välja väite, et tegelikult ei olegi kolmandale isikule kuuluva ehitise puhul tegemist laudaga, vaid küün-laudaga ning et kolmas isik ei kasuta seda sihtotstarbeliselt. Toimikusse esitatud ehitisregistri andmestikust seisuga 30.10.2007 (tl 51) nähtuvalt on tegemist laudahoonega, mille kasutamise otstarve on loomakasvatushoone, sh karusloomavõi linnukasvatus. Ka hooneregistri andmeil on tegemist laudahoonega (tl 51 pöördel). Asjaolu, et hoone võis vahepealsel perioodil olla hooneregistrisse kantud küün-laudana (tl 61), ei oma määravat tähtsust. MRS § 221 lg 22 kohaselt on põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul kohaliku omavalitsuse nõusolekul õigus ostueesõigusega erastada kuni 50 ha tagastamise käigus vabaks jäävat põllumajandusmaad talle kuuluva sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone (hoonete kompleksi) juurde. Termini „loomakasvatushoone“ puhul ei ole määravaks, kas tegemist on üksnes laudahoonega või on selle juurde ehitatud ka küün. Oluline on, mis on ehitise kasutamise eesmärk ja sihtotstarve. Kolmas isik on kohtule kinnitanud, et kasutab nimetatud laudahoonet pullilaudana, kus käesoleval hetkel elutseb 3 looma. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle väite ümberlükkamiseks ning kohtul puudub igasugune alus kolmanda isiku väidetes kahelda. Kaebaja poolt taotletud tunnistaja ei teadnud kohtule anda ütlusi seisuga 25.06.2007, mil kaevatud korraldus anti ja kolmandale isikule maa erastati. Tunnistaja oli lauda juures ja sees käinud ühel korral 2001. a sügisel, mis ei tõenda, et kolmas isik laudas tegelikult 2007. a-l loomi ei pea.

Nii ei ole kaebaja esitanud kohtule võrreldes haldusasjaga nr 3-03-38 selliseid uusi argumente ega tõendeid, mis sunniksid kohut ümber hindama Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2007 kohtuotsuses antud seisukohti.

Kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks.

Maret Altnurme Kohtunik